Pärnu üldplaneering dokumenteerib linna tuleviku

Viie aasta pikkuse töö viljana on valminud Pärnu tulevikuarengut käsitlev üldplaneeringu projekt, mille linnavolikogu peaks sobivuse korral juunis vastu võtma, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnu elanikelt ja ettevõtetelt on selle aja jooksul laekunud sadu ettepanekuid üldplaneeringu parandamiseks ja täiendamiseks. Viimane, kõigile linnaelanikele avatud üldplaneeringu arutelu toimub tuleval kolmapäeval kell 12 Endla teatri saalis.

Pärnu üldplaneeringu viimane variant tõestab, et Rannapargi kaitsjad on saavutanud parki autotee ja ärihoonete rajajate üle täieliku võidu.

Ranna-ala jagatakse aktiivse puhkuse ja kuurorditsooniks, mille vaheline piir jookseb Rannahotelli lähedalt. Piirist jõe poole jääb kuurorditsoon ja vastassuunda tulevikus kuni Raekülani välja ehitatav aktiivse puhkuse tsoon.

Pärast seda, kui mõned volikogu liikmed eesotsas ärimees Elmar Lepaga olid kogunud ligikaudu 1000 bussijaama üleviimise vastast allkirja ja andnud allkirjapaki kingituspaelaga köidetult linnapea Einar Keldrile, jäeti bussijaama kolimine üldplaneeringust välja. Uue bussijaama aluse maa sihtotstarvet siiski ei muudetud ja bussijaama asemele on esialgu kavandatud parkimisplats.

Kahe uue silla ehitus ei tule planeerimisosakonna juhataja Martti Preemi ennustuse kohaselt päevakorda enne kümmet aastat. Tallinna tehnikaülikooli eelkalkulatsiooni järgi läheb üks sild maksma ligikaudu 80 miljonit krooni.

Uue üldplaneeringu järgi juhitakse Via Baltica rahvusvaheline trass Pärnusse sissesõidul uuele teelõigule, mis ühineb hiljem Ehitajate teega. Pärast Papiniidu silda kulgeb Via Baltica paralleelselt raudteega ja pöördub raudteejaama lähedal Riia maanteele.

Uue üldplaneeringu järgi peab tootmine tulevikus Pärnu jõe kallastelt kaduma. Ettevõtted võivad jääda jõe äärde, kuni kestab tootmine. Kui ettevõtted lõpetavad tegevuse, ehitatakse nende asemele kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused.