Maksudokument elektroonilisel teel

Riigikogu on veel enne suve vastu võtnud seaduse, millega on täiendatud maksukorralduse seadust ja lisatud paragrahv dokumentide elektroonilise esitamise kohta.

Lisatud sätete alusel seadustatakse, et maksumaksja või maksu kinnipidaja võib maksuhaldurile (maksuamet, tolliamet) esitada maksudeklaratsioone ja muid dokumente elektroonilisel teel. Nende jaoks, kes on sõlminud maksuametiga vastava lepingu, toimub interneti kaudu elektrooniline andmeedastus juba praegu. Teisalt, digitaalallkirja rakendumisel saab iga seaduse kohaselt digisigneeritud elektrooniline andmehulk dokumendi jõu. Seega tekib küsimus, miks niigi toimivat ja seadustega reguleeritud ala üle seadustada.

Oluline on lisatud säte, et rahandusminister kehtestab elektrooniliste maksudeklaratsioonide ja dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud andmeside protseduuri täpsustavad nõuded.

Seega tekib antud seadusetäienduse jõustumisel olukord, et enne rahandusministri vastava määruse väljastamist ei saa de iure kehtivaid elektroonilisi maksudeklaratsioone esitada, kuid määruse väljastamine korrastab infotehnoloogilise probleemi, mis võib tekkida, kui iga maksumaksja kasutab isesugust tarkvara maksudeklaratsiooni koostamiseks ja edastamiseks. Mõistetavalt ei aitaks loetamatu bitimüra kuidagi maksustamisprotsessi tõhustada. Seega jääb oodata, et määruse koostamisega liialt ei venitata.

Tähelepanuväärne lisandus antud paragrahvis on ka see, et seadusandja nõuab riigi ja kohalike omavalitsuse asutustelt infotehnoloogiliste võimaluste olemasolul kohustuslikult just elektrooniliste maksudokumentide esitamist. Eeldades, et automatiseeritud andmetöötlus hoiab kokku nii infosaatja kui ka maksuhalduri kulusid, saab maksumaksja sellist seadusandja majanduslikku mõtlemist ainult tervitada.