Mõõdukad seoksid omavalitsuste toetuse SKT kasvuga

?On vaja kokkulepet, et mingi protsent SKTst läheb omavalitsuste kulude katteks, nagu kaitsekulud,? teatas parlamendi rahanduskomisjoni liige Jaak-Hans Kuks läinudnädalasel kohtumisel Võrumaa omavalitsusjuhtidega. Teravam küsimus kui selle kokkuleppe saavutamine on Kuksi hinnangul kokkulepe, kuidas raha ära jagada.

Kuks soovitab omavalitsustele toetust jagada vastavalt valla või linna rahvastiku eripärale. Omavalitsuse toetusraha suurus sõltuks tema idee järgi sellest, kui palju on omavalitsuses pensionäre, sotsiaalabi saajaid, lapsi, töötuid jne. Neid asjaolusid arvestades makstaks omavalitsusele toetust nn pearaha meetodil.

Ühtlasi laekuks kohalikku eelarvesse osa inimeste tulumaksust ning maamaks. Samas poleks valitsuse toetuse suurus sõltuvuses kohalikest maksudest. Kui näiteks praegu kogub omavalitsus ühel aastal erandlikult suure üksikisiku tulumaksu, väheneb järgmisel aastal riigipoolne toetus. Samas puudub omavalitsusel kindlus, et ka järgmisel aastal tulumaksu nõnda palju kogutakse. See võib lüüa hoobi eelarvesse.

Nn pearaha ideed toetab ka Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. Ta on varem öelnud, et kogu omavalitsuste tulubaas tuleks ümber muuta. Lisaks nn pearahale tuleb omavalitsuste toetusfondi Atoneni sõnul sisse kirjutada ka kauguskoefitsient Tallinnast. Need omavalitsused, mis asuvad Tallinnast kaugemal, saavad suhteliselt suuremat toetust kui need, mis lähemal.

Samas oli Atonen skeptiline, kas praegune valitsuskoalitsioon hakkab omavalitsuste tulubaasi muutmise asjus otsuseid langetama.