- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veekahjustused muudavad hoone lõpuks kasutuskõlbmatuks
Vee mõju ehitistele ei ole alati ühesugune, sest vastavalt erinevatele olekutele ? vedel, gaasiline või tahke ? tekitab vesi hoonetele erinevaid kahjustusi. Selliste kahjustuste põhjusteks on muu hulgas puudulik planeerimine ja teostus, mittefunktsioneerivad või puuduvad isolatsioonid, veekoormuse muutused, nagu näiteks põhjaveetaseme tõus, kõrgvesi, ehitusmaterjalide amortiseerumine jne.
Tulemuseks võivad olla niisked või märjad keldrid, kahjustused krohvi- või võõbakihis, liikunud soolade tekitatud kahjustused, sammalde ja vetikate ladestumine.
Vesi avaldab ehitisele mõju mitmel moel. Fassaade ja sokleid mõjutab kõige rohkem vihmavesi ja pritsmevesi, keldrite ja maaga kokkupuutes olevate ehitiseosade puhul on kahju tekitajaks pinnaseniiskus, nõrgvesi või põhjavesi.
Ehitusmaterjalide poorides toimub nii horisontaalne kui ka vertikaalne kapillaarvee transport. See tõstab niiskuse hulka müüritises, toob kaasa seina- ja põrandapindade läbiniiskumise ning maaga kokkupuutes olevate koormatud ehitise osade infiltratsiooni.
Hoonete omanikele on hästi tuntud sellised kahjustused, nagu hallitusseened, kõdunemishais, ehitusmaterjalide amortiseerumine, mis võib lõpuks viia selleni, et üksikud ruumid või ka terve hoone muutub kasutuskõlbmatuks.
Lisaks nendele tagajärgedele kaotavad ehitusmaterjalid oma soojusisoleerivad omadused, mis viib omakorda suuremate kütte- ehk energiakuludeni. Kapillaarse veega transporditakse ka sisaldisi, nagu näiteks ehitiskahjulikke soolasid. Vee aurustumisel tekivad soolakristallid, mis tekitavad ?õitsemist?, krohvikihi lagunemist ja maha pudenemist. Suuremate koormuste puhul võib tihti esineda telliskivide, vuugimördi või betooni lagunemist.
Ehitusmaterjalide ?õitsemist? nimetatakse rahvakeeli salpeetriks. Tegelikult on tegemist ehitusmaterjalis ladestunud sooladega, eelkõige sulfaatide, nitraatide, kloriidide ja karbonaatidega, mis imavad hüdroskoopiliselt niiskust. Need soolad imavad vastavalt oma hüdroskoopsusele erineval määral niiskust ümbritsevast õhust. Imatava niiskusekoguse puhul on määravaks soola liik, õhu temperatuur ja veesisaldus (suhteline õhuniiskus).
See fenomen viib muuhulgas selleni, et keldrite, eluruumide ja majapidamishoonete niiskusvastuvõtlikkus muutub soojal aastaajal suuremaks kui külmal aastaajal. See kummutab eksiarvamuse, nagu tekitaks niiskete keldrite pidev tuulutamine suvel nende liigset kuivamist. Tegelikult on tagajärjeks niisked seinad, kõdunemishais, pudenev krohv, lagunevad vuugid ja lahtine võõbakiht.
Niisketes keldrites, mille ehitamisel on kasutatud ka puitu, tekib tihti ?ehtne majavamm?. Eriti suur on vammi oht vanade, puupõrandatega ning palktaladega ehitiste puhul.
Lisaks sellele, et need kahjustustele kujutavad endast ohtu hoone seismiskindlusele, võib selline olukord kahjustada majaelanike tervist.
Fassaade kahjustab kõige rohkem vihmavesi ja lumesulamisvesi. Niisked seinad kaotavad palju oma soojusisoleerivast võimest. Sellistes hoonetes tuleb vastuvõetava kliima saavutamiseks suurendada kulutusi küttele, mis tõusvate hindade korral pole hea lahendus.
Autor: Taivo Gross
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele