Omavalitsused on haldusreformist tüdinenud
Kuusalu vallavanem Herko Sunts ütles, et omavalitsused on haldusreformi teemast juba ära tüdinenud, sest praegu paistab nagu oleks reformi eesmärgiks vaid selle tegemine, mitte näiteks majanduslikud kaalutlused. ?Me oleme mitu korda plaane teinud, oma seisukohta välja öelnud ja selleks aastaks on teema ennast nagunii ammendanud,? ütles Sunts, viidates Reformierakonna vastuseisule kiiret haldusreformi ellu viia.
Suntsi sõnul kaotaks Kuusalu vald haldusreformi tulemusena oma territooriumist selle osa, mis on ette nähtud kaitseväe tulevaseks polügooniks. ?Polügooni osa lahutatakse meie valla territooriumist ja jagatakse kolme naabervalla vahel,? rääkis Sunts. ?Seeläbi jääks meil saamata umbes pool miljonit krooni maamaksu aastas, mis praegu polügooni territooriumi eest saame.?
Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants ütles, et ei usu, et järgmiseks aastaks mõned omavalitsused juba vabatahtlikult ühinenud on. ?Terve Eesti peale tuleb ehk kokku 30 jaa-d ühinemisele, kuid enne järgmisi valimisi küll ei ühineta,? sõnas Pomerants.
Pomerantsi sõnul soovivad Lääne-Viru 12 omavalitsusest vabatahtlikult mõne teise omavalitsusega ühineda kaks ? Rakvere linn ja Väike-Maarja vald. ?Pole ühtegi gruppi naabruses asuvatest valdadest, kes sooviksid kohe ühineda,? rääkis Pomerants. ?Samas tegid ettepaneku haldusaparaadi ühendamiseks Sõmeru ja Rägavere vald, kuid tingimusel, et volikogud ja eelarved jäävad valdadel eraldi.?
Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler ütles, et nende prognoosi järgi naabervaldadega ühinemisel ametnike arv ei väheneks, sest spetsialistid jäävad ju endiselt inimeste lähedale tööle. ?Oleme teinud analüüsi, mis olukord oleks siis, kui ühineksime Rakke ja Avanduse vallaga, ja selgus, et ametnike arv oluliselt ei vähene,? rääkis Kesler. ?Sotsiaaltöötajad jääksid ju ikka tööle, ühtekokku saaks ehk tuua ainult raamatupidamise.?
Väike-Maarja vald oleks nõus ühinema naabervaldadega, kuid need seda ei soovi. ?Ilmselt on siin küsimus ka väiksemate valdade juhtide konkurentsivõimes ja selles, kas ja mismoodi nad lööksid läbi suures omavalitsuses töötades,? rääkis Kesler.
Kesler ütles, et ta ei näe põhjust, miks peaks valdade liitmisega venitama ning vabatahtlikku liitumisse ta ei usu. ?Kui rahareformi oleks tehtud vabatahtlikult, mis raha meil siis veel käibiks,? sõnas ta.
Eile esitasid maavalitsused haldusreformi juhtivale siseministeeriumile ülevaated, mis seisukohad on omavalitsustel valdade liitumise kohta. Enamik valdu on liitmise vastu, pooldades seniseid vallapiire, kohe kellegagi liituda soovivad vaid üksikud omavalitsused.
Siseministeeriumi asekantsleri Deiw Rahumägi sõnul on igas maakonnas kuni neli omavalitsust, kes on nõus alustama kohe kellegagi liitumisläbirääkimisi ja mõned on juba sellekohaseid konsultatsioone alustanud. ?On ka selliseid omavalitsuste paare, kus üks ei soovi ühineda, samuti omavalitsusi, kes on nõus, et nad liidetakse, kuid ise selleks midagi ei tee,? rääkis Rahumägi. ?Ja muidugi on grupp kindlaid ei-pooldajaid, kusjuures paljudel juhtudel on eitav suhtumine majanduslikult põhjendamata.?
Rahumägi ütles, et ta mõistab omavalitsuste entusiasmi langust, sest riik ei tegele ju praegu haldusreformiga kuigi intensiivselt.
Siseministeerium teeb maavalitsuste aruannetest kokkuvõtte, mille esitab valitsusele 23. oktoobril.
Haldusreformile on alates 1995. aastast koos ühinemispreemiatega kulunud kokku ligi 15 miljonit krooni, aastatel 2000?2001 on otsesed kulud olnud umbes 3 miljonit krooni.