Õlitehas otsib konkurentsieeliseid

?Kui seni oli peamine tehase ülesehitamine ja käivitamine, siis nüüd vajame konkurentsistrateegiat,? rääkis eelmise aasta juunist Werol Tehaste juhina tööle asunud Kastan.

Kastani sõnul on uues äriplaanis põhirõhk küsimustel, kes on kliendid ja kus asuvad lähiturud. Äriplaan käsitleb konkurentsieelistena toormeturgu, uusi jaeturge, kampaaniat jaetoote toetuseks ja muud.

?Üks konkurentsieelis saabub siis, kui suudame saavutada projektijärgse tootmisvõimuse,? rääkis Kastan. ?Täiskoormusel töötades üldkulud vähenevad ja omahind alaneb.?

Poole koormusega töötav Werol Tehased toodab kuus praegu 1750 tonni rapsiõli. Pool õlitoodangust müüakse Lätti-Leetu, veerand Eestis ja ülejäänu Soome ning Rootsi toiduainetööstustele. Rapsiseemne pressimise tulemusel saadavast õlikoogist müüakse kolmandik Eestis ning kaks kolmandikku läheb eksporti Soome ja Rootsi.

Kastani kinnitusel teevad nad ettevalmistusi, et minna toiduõli Olivia pudelitega Soome, Rootsi ja Peterburi jaeturule. ?Esimestest arvestatavatest müügimahtudest uutel turgudel saame rääkida ehk aasta pärast,? lubas Kastan.

Werol Tehaste tehase direktor Enn Pajupuu nimetas konkurentsieelisena ka kasutamata võimsust toorõli rafineerimisel. ?Peame leidma vastuse küsimusele, kas odavam on osta toorõli sisse või hakata seda lähiturgudel koos partneritega tootma,? lisas Pajupuu.

Werol Tehased vajab aastat praegu 60 000 tonni rapsiseemet. Raul Kastani andmeil ostab Werol tehased Eesti tänavusest 37 000 tonni suurusest rapsisaagist 30 000 tonni. Ülejäänu vajaminevast rapsist ostab Werol Tehased Leedust ja Lätist.

?Kodumaise tooraineturuga oleksid Werol Tehaste käimalükkajad pidanud aktiivselt tegutsema hakkama mitu aastat enne tehase käivitamist,? sõnas Kastan. Õlitehas maksab talunikele rapsi tonni eest 3760 krooni, mis on võrreldav maailmaturuhinnaga.

Kuigi Balti riigid suudaksid Werol Tehaseid varustada rapsiga ka täiskoormusel töötamise korral, otsib õlitehas riskide maandamiseks uusi tooraineturge Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas, ütles Kastan. ?Tahame järgmisel aastal sealtkandist saada varajast saaki juba jaanipäeva paiku,? sõnas Kastan.

Kastan möönis, et koduturul on kõige suuremaks probleemiks hinnatundlik eratarbija, kes eelistab Werol Tehase puhtale rapsiõlile veidi odavamat soja ja rapsi segaõli. Selle kuu lõpus alustab Werol Tehased kampaaniat oma jaetoote Olivia toetuseks, milles rõhutatakse toote kodumaisust ja looduslikkust.

?Kas Werol Tehaste puhul saab ikka puhtalt kodumaisest õlist rääkida,? kahtles Risso toiduõlide maaletooja ASi Interaltus tegevdirektor Arvo Kõrge. ?Nad ostavad ju osa tooret sisse.?

Kõrge kinnitusel on nad Werol Tehaste turuletulekuga kaotanud eelkõige oma tööstuskliendid. ?Enam me Belgiast ja Saksamaalt 200liitriseid vaate ei impordi,? tunnistas Kõrge. Umbes 80 protsenti Eesti kala-, majoneesi- ja leivatööstustest kasutab Werol Tehaste rapsiõli.

Eesti toiduõlituru üht liiderbrändi Oilio õli villiva ASi EBM juhatuse liige Viktor Sbrodov keeldus eile telefoni teel kommenteerimast EBMi ja konkurentide tegevust.

Werol Tehaste 85 protsendi aktsiate omanik Hüvitusfond otsib konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopersi kaudu oma osalusele ostjat. ?PricewaterhouseCoopers annab detsembri alguseks ülevaate, mis Hüvitusfondi osalus väärt on ja kes võiksid olla aktsiate potentsiaalsed ostjad,? ütles Raul Kastan. ?Õlitehas müüakse vaid sellele huvigrupile, kes jätkab õli tootmist.?

Kaks aastat tagasi käivitunud Werol Tehaste eelmise aasta kahjum oli 26 miljonit krooni. ?Septembris jõudsime ärikasumisse,? ütles Kastan. ?Tänavuse aasta lõpetame siiski umbes kümne miljoni krooni suuruse kahjumiga.?