Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti elanikud pühendavad järjest enam aega meediale

    Erinevates meediatüüpides on arengud olnud siiski erisuunalised. Kui raadio kuulamine ja päevalehtede lugemine on veidi kahanenud võrreldes 8 aasta taguse tasemega, siis televisiooni, ajakirjade ja interneti kasutus on lisanud kogu meediale kuluvat tähelepanu ja aega.
    Meediakasutuse muutumine on ennekõike seotud muutuvate võimaluste ja pakkumisega. Kui 1993. aastal oli võimalik vaadata ühte täisprogrammiga eestikeelset telekanalit, siis selle aasta kevadel oli valida nelja kanali vahel. Ajakirjade turule on lisandunud näiteks suure loetavusega Kroonika. Ja internetti kasutas 1993. aastal ilmselt väga üksikutest koosnev valitud seltskond. Ajalehti on samal ajal aga jäänud vähemaks.
    Emori Tele- ja Raadioauditooriumi Päevikuuringu andmed on näidanud, et võrreldes 1993. aastaga kulutame me praegu iga päev umbes pool tundi rohkem televiisorile kui siis. Näiteks augustis 2001 kulus eestimaalastel teleri ees keskmiselt 3 tundi 52 minutit päevas (mis on isegi veel suviselt madal tase, märtsis oli see 4 tundi 20 minutit). Rohkem on televiisorit hakanud vaatama kõik elanikkonna rühmad, aga eriti puudutab see neid, kellel on rohkem aega: vanemaid, üle 50?aastaseid inimesi.
    Ka ajakirjade turule on lisandunud võrreldes 1993. aastaga suur hulk väljaandeid. 1993. aastal ei ilmunud sellisel kujul kui praegu veel Kroonikat ega samuti viie loetavama ajakirja hulka kuuluvaid ajakirju ?Anne? ja ?Pere ja kodu?. Valiku mitmekesistumine on ka siin kaasa toonud aktiivsema lugemise. Kui 8 aasta eest luges vähemalt ühte Eestis ilmuvat ajakirja 66, nüüd teeb seda Emori läbiviidava Eesti Meediauuringu andmetel 84 eestimaalastest. Ajakirju loetakse peamiselt selleks, et saada infot inimeste eraelu, moe, kodu sisustamise ja terviseteemade kohta.
    Ajalehtede lugemine, on vastupidi, veidi vähenenud, nagu ka üleriigiliste päevalehtede arv. Vähemalt ühte üleriigilist päevalehte luges 1993. aastal 78 eestimaalastest ja 2001. aasta augustis 73 eestimaalastest. Üleriigilisi päevalehti ilmus 1993. aastal üheksa ja nüüd on alles kuus lehte.
    Emor on mõõtnud interneti kasutust regulaarselt alates 1997. aasta sügisest, kui internetikasutajaid oli 10 15?74aastastest elanikest. Interneti kiire areng ja järjest suurenevad võimalused on internetikasutajate hulga kasvatanud 36ni. Interneti oletatav konkurents trükimeediaga muutub kasutajaskonna laienemisega järjest tõenäolisemaks, kuid täna ei ole see veel väga olulises osas realiseerunud. Näiteks augustikuise Gallup e-Ratings uuringu andmetel ulatus erinevatel eestikeelsetel üleriigilistel päevalehtedel nende lugejate osakaal, kes luges väljaandeid ainult interneti vahendusel 2,2st kuni 6,4ni vastava väljaande kogu lugejaskonnast. Siiski on eksklusiivselt interneti kasutajate kõrval suur hulk erinevate kanalite kombineerijaid, kelle jaoks internet ei välista trükiväljaannete kasutamist, kuid mitmekesistab nende meediapilti.
    Ajalehtede internetiväljaannete kõrval pakub internet ka alternatiivseid infoallikad nagu portaalid.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.