Eesti elanikud pühendavad järjest enam aega meediale

Ka ajakirjade turule on lisandunud võrreldes 1993. aastaga suur hulk väljaandeid. 1993. aastal ei ilmunud sellisel kujul kui praegu veel Kroonikat ega samuti viie loetavama ajakirja hulka kuuluvaid ajakirju ?Anne? ja ?Pere ja kodu?. Valiku mitmekesistumine on ka siin kaasa toonud aktiivsema lugemise. Kui 8 aasta eest luges vähemalt ühte Eestis ilmuvat ajakirja 66, nüüd teeb seda Emori läbiviidava Eesti Meediauuringu andmetel 84 eestimaalastest. Ajakirju loetakse peamiselt selleks, et saada infot inimeste eraelu, moe, kodu sisustamise ja terviseteemade kohta.

Ajalehtede lugemine, on vastupidi, veidi vähenenud, nagu ka üleriigiliste päevalehtede arv. Vähemalt ühte üleriigilist päevalehte luges 1993. aastal 78 eestimaalastest ja 2001. aasta augustis 73 eestimaalastest. Üleriigilisi päevalehti ilmus 1993. aastal üheksa ja nüüd on alles kuus lehte.

Emor on mõõtnud interneti kasutust regulaarselt alates 1997. aasta sügisest, kui internetikasutajaid oli 10 15?74aastastest elanikest. Interneti kiire areng ja järjest suurenevad võimalused on internetikasutajate hulga kasvatanud 36ni. Interneti oletatav konkurents trükimeediaga muutub kasutajaskonna laienemisega järjest tõenäolisemaks, kuid täna ei ole see veel väga olulises osas realiseerunud. Näiteks augustikuise Gallup e-Ratings uuringu andmetel ulatus erinevatel eestikeelsetel üleriigilistel päevalehtedel nende lugejate osakaal, kes luges väljaandeid ainult interneti vahendusel 2,2st kuni 6,4ni vastava väljaande kogu lugejaskonnast. Siiski on eksklusiivselt interneti kasutajate kõrval suur hulk erinevate kanalite kombineerijaid, kelle jaoks internet ei välista trükiväljaannete kasutamist, kuid mitmekesistab nende meediapilti.

Ajalehtede internetiväljaannete kõrval pakub internet ka alternatiivseid infoallikad nagu portaalid.