Selle aasta tööstustoodangu tootjahinna kasvutempot iseloomustab järjepidev aeglustumine, mis on tingitud peamiselt välismaiste hinnadünaamika mõjude ülekandumisest Eesti hindadesse. Septembrikuus suurenes tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aastaga 3,6 protsenti, sealhulgas energeetikas 11,2 protsenti ja töötlevas tööstuses 2,6 protsenti. Augustiga võrreldes alanesid toodete hinnad 0,6 protsendi võrra.

Tootjahindade aeglustumist on toetanud eelkõige tekstiilitoodete ja puidutoodete hindade alanemine. Puidutööstuses on mõjutanud hindade alanemist eelkõige saematerjali- ja palgihindade vähenemine.

Vähehaaval on hakanud alanema ka toiduainete toodete hinnad, peamiselt lihatoodete odavnemise tõttu. Naftahinnad on samuti alates septembri keskpaigast stabiilselt alanenud ning see on, läbi kütuse hindade, mõjunud toodete hindu langetavalt. Siiski võib täheldada, et olulisi muutusi hindades pole toimunud.

Süvenev ebakindlus välisturgudel on avaldanud mõningast langussurvet ka impordi- ja ekspordihindadele. Tugevama surutise all on hinnad toiduainetööstuses ning puidutööstuses, kus võib oodata ka edasist hinnalangust. Võrreldes augustiga langesid ekspordihinnad 0.6% võrra. Vaatamata eeltoodule püsis ekspordihinnaindeksi aastane kasv endiselt väga kõrgel (40,6%) ning olulisi muutusi ei ole selles osas oodata enne käesoleva aasta lõppu.

Impordihindade kuised muutused on sel aastal olnud väikesed. USA ja Euroopa majanduste jahenemise süvenedes ning dollari kursi alanedes on impordihinnaindeks juba teist kuud langenud 0,4% võrreldes eelneva kuuga. Põhjuseks ka septembri keskpaigast järsult alanenud nafta hind. Impordihindade osas pole olulist tõusu ette näha ka oktoobris.

Kokkuvõtvalt võib hindade alanemise peamiseks põhjuseks pidada maailmamajanduse jahenemisega kaasneva mõningased hinnalanguse ülekandumist Eesti toodete hindadesse. Hindade tõusu kiirenemist pole ette näha ka järgnevatel kuudel.