• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa eirab üldist langust

    Reedel kinnitas president Vladimir Putin seaduseks uue maakoodeksi, mis annab venemaalastele esmakordselt õiguse maad omada. Ehkki seaduse alt jääb välja põllumaa ning see puudutab vaid 2% Venemaa 1,7 miljardist hektarist, nähakse selles katalüsaatorit majandusreformide jätkumiseks ning välisinvesteeringute suurendamiseks.
    ?Meie jaoks on see suur samm edasi. Esimest korda on Venemaal seadusega sätestatud õigus maad omada,? ütles ühe Moskva kinnisvarafirma direktor Reutersile.
    Ökonomistide hinnangul loob seadus aluse varaomanike klassi tekkeks Venemaal, kus pärast kümmet aastat turumajandusreforme on oma maa ja maja endiselt uudne nähtus. Erafirmad, kes Moskvas, Peterburis ja teistes linnades maa pikaajalisele rendile on võtnud, saavad nüüd krundi välja osta ning kasutada seda tagatisena uue käibekapitali hankimiseks.
    ?Firmade kapitalisatsioon kasvab. Investeerimiskliima paraneb, sest investoritel on nüüd selge garantii, et aktsiatesse investeerides kuulub neile ka ettevõttealune maa,? ütles energiakompanii VÜE pressiesindaja.
    Maad võivad osta ka välismaalased, ehkki nende suhtes kehtivad piirangud näiteks riigipiiriäärse maa osas.
    Eelmise presidendi Boriss Jeltsini katsed maa müüki seadustada sumbusid kommunistide vastupanusse. Seaduse puudumine lõi eelduse musta turu tekkeks, millele Putin nüüd piiri loodab panna.
    Jõudsalt jätkuvad ka Venemaa ettevalmistused ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mida lisaks Moskva jõupingutustele seaduste korrastamisel toetab USA ja Euroopa huvi siduda Venemaa terrorismivastases võitluses kindlalt liitlaste hulka. Vaatlejate sõnul on reaalne Venemaa pääs WTOsse tuleva aasta sügisest.
    USA terroriaktide järellainetuses on Venemaa praegu maailma üks stabiilsema majandusega riike. SKT kasvas aasta esimese üheksa kuuga 5,7%, samal ajal kui teised suurriigid võitlevad langusega.
    ?Ma ei näe 11. septembri terrorirünnakust Venemaale märkimisväärset tagasilööki,? ütles maaklerfirma Renaissance ökonomist Aleksei Moissejev ajalehele Financial Times.
    Septembris kasvas jaemüük 11,3% võrreldes sama perioodiga aasta tagasi, kogu kolmanda kvartali jaemüügi kasv oli 11,1%. Investeeringud põhivarasse kasvasid vastavalt 9,5% ja 8,6%. Moissejevi sõnul on majanduskasvu mootoriks tarbimine ja kodumaised investeeringud. Võimaliku tagasilöögi eksporditurult saab tema sõnul katta välisvõlgade tagasimaksmiseks loodud reservi arvel või osaluste müügist juhtivates firmades. Läinud nädalal lükkas valitsus edasi 6% osaluse müügi Lukoilis, põhjendades seda ebasoodsa olukorraga turul.
    Sõltuvus tooraineekspordist, mis annab kolm neljandikku Venemaa tuludest, jääb siiski peamiseks majanduskasvu ohustavaks teguriks. Samuti jätkub kapitali pagemine, mis on küll aeglustunud, kuid ulatus esimesel poolaastal 10 miljardi dollarini.
    Maailmapanga Venemaa eksperdi Christoph Ruehli sõnul pärsivad arengut poolikud reformid panganduses, mis ei suuda vahendada investeeringuid energeetika kõrval ka muudesse sektoritesse. Siin on positiivne EBRD ettepanek osta 20% Vneshtorgbankist, mis analüütikute arvates võiks panna aluse finantssektori reformile. Usalduse kasvust kõneleb ka Rahvusvahelise finantskorporatsiooni IFC plaan investeerida Vene kapitalil põhinevatesse pankadesse 10 miljonit dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.