• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Et teeme teatritest kolhoosid?

    Eesti Draamateatri ja Vanalinnastuudio ühendamise stsenaarium on ilmne. Kõigepealt ühinevad, siis hakkavad vallandama töötajaid. Ei ole teatrit, ei ole probleeme. Aga Draamateatrile jääb tänutäheks Vanalinnastuudio eelarve. Riigipoolne kollektiviseerumise taotlemine on kuritegu, aga Draamateatri poolt on see lihtsalt alatu.
    Vanalinnastuudio ja Eesti Draamateatri ühendamine loomingulisest põhimõttest lähtudes on küsitav. Tõsi, Draamateater liigub repertuaariliselt palagani suunas ja Vanalinnastuudio nn kontseptuaalse geniaalsuse suunas, kuid kahe väikese hunniku ühendamine teeb kokku ainult ühe suure. Ega tulevase rahvusdraamateatri loominguline tase selle arvelt kasva. Küsitav on ka Draamateatri Rahvusteatri tiitel ja eelarve, tänase seisuga peaks see kuuluma Linnateatrile. Komöödia- ja draamateatri ühendamine põhimõttel , et nad asuvad üksteisest 150 m kaugusel, on absurdne. Selle loogika järgi peaks ühendama Draamateatri ja Estonia, kuna mõlemad asuvad lähestikku ja üritavad olla rahvusteatrid ning riigile oleks see odavam. Mis mõtet on rääkida riigile majandusest, kui ta peab ülal kümmet riikliku teatrit. Seda luksust ei luba endale ükski Euroopa riik.
    Arulage on kultuuriministeeriumi mõtlemine. Ehitavad Vanalinnastuudiole saali ja siis likvideerivad teatri. Ehitavad Kuressaare teatri ja jätavad riikliku toetuseta. Vanemuise saalid on pooltühjad ja nad ehitavad veel lisaks Sadamateatri.
    Ministeeriumi ametnikel pole üldse kontseptsioone ega põhimõtteid rahvuskultuuri juhtimisel, kui, siis ainult põhimõte käsi peseb kätt. Mis vahet seal on, kas ministeeriumi juhib endine direktorite partei või praegune uusrikaste erakond. Teenitakse ainult kildkondlikke huve, aga riiklikult ei taha mõelda keegi. Astutakse järjest ämbrist ämbrisse. Rahulolematust on järjest avaldanud sport, rahvakultuur, rahvusvähemused, teatrid, meedia, kino, aga ministeeriumis õppust ei võeta.
    Üks on ilmne ? soojusenergeetika insener ei tohi kauem kultuuriministeeriumis kantsleri kohta soojendada.
    Autor: Dajan Ahmet
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P: Evergrande pankrot on tõenäoline
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande aktsia jätkas täna kiiret langust, sest reitinguagentuuri S&P Global Ratingsi sõnul on ettevõtte pankrot tõenäoline, vahendab Bloomberg.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande aktsia jätkas täna kiiret langust, sest reitinguagentuuri S&P Global Ratingsi sõnul on ettevõtte pankrot tõenäoline, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks või äriplaani eri
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.