Madis Müller: intressimäärad on õigel tasemel

Kaubanduspiirangutest rääkides on seni tavaliselt eeldatud, et kuna tollimaksud, mille USA on Euroopa kaupadele kehtestanud, halvendavad euroala majanduse käekäiku, siis vähendavad need ka hinnatõususurvet. See loogika võiks kehtida vähemalt seni, kuni Euroopa Liit ei kehtesta ise USA kaupadele kõrgemaid tollimakse, mida siis Euroopa tarbijad kinni peaksid maksma. Nüüd aga oleme kaubandussõjas jõudnud etappi, kus Hiina otseselt piirab teatud kriitiliste toormete ja kaupade (haruldased muldmetallid, autotööstuses kasutatavad kiibid) eksporti.

Taoliste ekspordipiirangute mõju erineb tollimaksude omast, sest see põhjustab tarneahelates otseseid tõrkeid ja tõstab konkreetsete kaupade hindu. Meil kõigil on värske mälestus sarnasest olukorrast koroonapandeemia ajast.

Edaspidi on tähtis, kui palju lisainvesteeringuid teevad Euroopa valitsused lähiajal taristusse ja kaitsevõime tugevdamisse. Sellised kulutused annavad majandusele tavaliselt pisut lisahoogu, aga võivad ka hinnatõusu kiirendada.

Silmas tuleb pidada sedagi, et riigid rahastavad neid investeeringuid laenuga. Pikemas ettevaates seisnebki üks suurem rahanduslik risk selles, kuidas lahendavad valitsused probleemi, et riigieelarved on sügavas puudujäägis ja valitsuste võlakoormad üha kasvavad.

Millised on siis viimased uudised euroala majanduse tervise kohta? Ikka veel on hapramas seisus tööstusettevõtted. Tarbijate sissetulek aga üha kasvab ja ühtlasi suureneb nende valmisolek seda kulutada.

Küsitluste kohaselt plaanib järjest rohkem inimesi teha lähikuudel suuremaid oste, mille tarvis on seni kogutud sääste või milleks on vaja võtta laenu. Märke on ka eluasemeturu elavnemisest, kuid ettevõtete investeeringute maht on endiselt pigem tagasihoidlik.

Põllumajandustoodete hinnad, mis olenevad ilmastikuoludest ja saagikusest, võivad aga mõistagi uuesti odavneda. Nii on näiteks apelsinimahl odavnenud toormeturgudel aastaga üle 60% ja suhkur ligi kolmandiku võrra, samal ajal kui kohvioad on üle 50% kallinenud.

Peale majandusolukorra põhjal intressiotsuste tegemise hindasime Euroopa Keskpanga nõukogu istungil ka digieuro projekti hetkeseisu. Otsustasime edasi liikuda projekti järgmisesse etappi ning sõlmida kokkulepped digieuro kasutuselevõtuks tarvilike tehniliste lahenduste hankimiseks.

Euroopa Keskpanga siht on tuua digieuro ringlusse 2029. aastal, kuid selleks on vaja muuta Euroopa seadusandlust. Arutelud selle üle algavad Euroopa Parlamendis kõige lähemas tulevikus.