• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühe pakkujaga hanked sagenenud

    Praegu kehtiva riigihangete seaduse järgi ei saa võtta vastutusele riigiametnikke, linna- või vallavalitsuse juhte selle eest, kui nad ei korralda riigihanget. Samuti on üheselt lahendamata riigihangete järelevalve küsimused, sest riigihangete amet võib tegeleda, kuid ei pea tegelema iga võimaliku seaduserikkumisega.
    Riigihangete ja korruptsiooni omavahelistest seostest räägiti pikemalt kolmapäeval Eesti Õiguskeskuse esindajate kokku kutsutud ümarlaual.
    ASi Standard juhatuse esimehe Enn Veskimägi sõnul on ettevõtjana tema jaoks probleem, et sageli ei kuulutata hankeid üldse välja. ?Lisaks on uue riigihangete seadusega mängumaa nii laiaks läinud, et peaaegu iga pakkumisega võiks minna kohtusse. Tean konkreetselt nimetada firmasid, kes osalevad pakkumistel vaid selleks, et juba kvalifitseerimisringis hakata protesteerima ja nii pidevate vaidlustega konkursi tegelikku toimumisaega järjest kaugemale lükata,? rääkis Veskimägi.
    Uue asutusena riigihangetes tegutsema hakkava riigihangete keskuse juhataja Väino Sarneti arvates ei tohiks pidev vaidlustamine olla mingil juhul äriidee. Sarnet näeks üht vastutusevõimalust ka selles, et riigihanke dokumentide väljatöötamiskulud maksavad kinni pakkujad ning raha tagab omakorda selle, et professionaalsetele riigihanke kutsedokumentide koostajatele saab maksta töötasu.
    Endiselt on lahendamata küsimus, kuidas ja mida teha nende hangetega, mis jäävad rahasumma poolest napilt alla piirmäära. ?Hangete osadeks jaotamine on väga levinud,? tunnistas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve.
    ?Puudub selge süsteem, milliseid asju peab koos ostma ning milliseid võib osta eraldi ? kas ehituse juurde kuulub haljastus ning kas võib osta eraldi toolid ja lauad nii, et summad ei ületa seaduses antud piirmäärasid,? ütles Annikve.
    Riigihangete ameti analüüsitalituse spetsialist Silvia Anso lisas, et võrreldes eelmise seadusevariandiga on oluliselt suurenud väljakuulutamiseta tehtud riigihangete arv. Alates aprillist, kui hakkas kehtima uus riigihangete seadus, on 43 ostjatest kasutanud võimalust, et pakkumisele võib kutsuda vaid ühe pakkuja.
    Tom Annikve sõnul ei ole uued seaduselugejad leidnud lihtsalt üles paragrahvi 57, mis lubab tõepoolest alla 200 000 krooni maksvate asjade ostu või teenuste tellimise ning kuni 2 miljoni krooniste ehitustööde puhul kutsuda pakkujaks vaid ühe pakkuja.
    ?Mujal maailmas on levinud ikkagi avatud ja piiratud pakkumine, enamik Euroopa Komisjoni tehtud kaebustest puudutavad just läbirääkimistega pakkumismenetlusi. Eelmise seaduse ajal oli väljakuulutamata pakkumisi tunduvalt vähem,? rääkis Anso.
    Mööblitootja ASi Standard tegevjuht Enn Veskimägi tegi ettepaneku, et ostja võiks riigihanke pakkumisdokumentides nõuda seda, et pakkujad annaksid ülevaate kõigi varasemate või olemasolevate riigihanketööde täitmise kohta.
    Riigihangete seaduse keerukust ja paljude vaidluskohtade olemasolu tunnistas ka seaduseelnõu töögrupi liige Tuulikki Laesson. ?Eelnõu kirjutamisel pidime arvestama nii WTO sätete, Euroopa Liidu direktiivide kui ka eelmise seadusega välja tulnud probleemidega, selles mõttes oli üsna raske saada kõike loogilisse järjekorda,? ütles Laesson.
    Laessoni sõnul tasub riigihangete temaatikat puudutavaid seadusesätteid otsida ka teistest õigusaktidest. Nii laheneb näiteks riigi- ja vallaametnike vastutuse küsimus peagi tuleva karistusseadustikuga, dokumentide halduse kord sätestab, kuidas peab ümber käima riigihankekonkursile tulnud pakkumiste ümbrikega. ?Riigivastutuse seadus võimaldab pakkujal kohtu kaudu tagasi saada saamata jäänud tulu,? lisas Laesson.
    Eesti Õiguskeskuse projekti ?Korruptsiooni piiramisest üleminekuühiskonnas? raames tehti riigiesindajate ja ettevõtjate seas küsitlus, kus uuriti arvamusi riigihangete kohta. Kuigi küsitluse esitlus toimub veebruaris, tõi töögrupi liige Külli Rosin ümarlaual välja, et paljud ettevõtjad tunnevad puudust riigihangete bülletäänist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.