Tarbimine veab majanduse taas kiiremale kasvule

Eile tuli taas silmapaistvalt häid kaubanduslikke teadaandeid: jaekaubanduse käive suurenes III kvartalis püsihindades 13 protsenti ja jooksvates hindades isegi 19 protsenti. Viimane ületab märkimisväärselt keskmise palga kasvuprotsenti, kuid on siiski üllatavalt täpses kooskõlas palgakulude kasvuga Eesti ettevõtluses tervikuna.

Äripäeva arvates on jaekaubanduse käibe kasv kui tarbimise täpseim indikaator oodatust tunduvalt tugevam. Tänu tarbimisele võib Eesti majandus taas kiiremini kasvama hakata.

Eestis tegutseb 5500 jaekaubanduse ettevõtet, aastane kasv on 102 uut poodi-kauplust-marketit-putiiki. Arvestades, et palju on lisandunud just suuri, nn ketistunud marketeid, on tegelik kauplusepindade kasv kiiremgi. Kaupmehed on investeerinud, tööd on saanud ehitusfirmad.

Täna töötab kaubanduses rekordiliselt pea 100 000 inimest (iga kuues!), sellega on kaubanduses hõivatute arv aastaga kasvanud 10. See tähendab paljusid uusi töökohti, mis on avaldanud positiivset mõju tööpuuduse vähenemisele. Näiteks USA peab eratarbimist kriitiliseks faktoriks, millest sõltub, kas majandus jätkab langust või pöörab uuesti tõusule.

Riigi- ja eelkõige linnaisadele olgu siinkohal tähelepanemiseks, et maksumaksja raha kulutamist, veel vähem hiiglaslikku laenuvõtmist ? väidetavalt majanduse turgutamiseks ? polegi tarvis. Kui tarbimine suureneb, siis kasvab kodumaiste tootjate-töötlejate käive loomulikul moel ilma riigi või linna abita.

Jaekaubandusega võrdväärset kasvu polnud siiski täheldada hulgikaubanduses, kus aastane tõus oli vaid kaks protsenti.

Hulgilaod on kohati muutunud jaekaubanduse ettevõteteks, nagu näiteks Super Netto, ehkki nende omanik Kesko kavatseb need likvideerida.

USAs on üsna populaarne factory outlet ehk tehasest-otse-poodi kaubandus, näiteks teksaste, kaabude ja jalanõude müügil, mis võimaldab osa kulusid kokku hoida. Viimase statistika valguses võib ka Eesti olla teinud sammu samas suunas. Tõenäoliselt on siiski otstarbekam, kui tootja ja kaupmees pühenduvad oma põhitegevusele, jättes logistika täielikult hulgifirmadele.

Majanduse pidurdumise ajal eelistab tarbija odavamat kaupa, see sunnib nt Tallinna Kaubamaja oma sortimenti üle vaatama, Selverit marginaali vähendama.

Tarbimise sisulisi kasvunumbreid võib kokku tõmmata jaekaubanduse pidev legaliseerumine: turukaubandus asendub marketikultuuriga. Isegi kunagine piraatkauba pesa, Kadaka turg, on läinud meeleparanduse teele ja kavatseb hüpermarketiks ümber kasvada. Kuna legaalselt kaubanduselt laekuvad käibe- ja muud maksud ning kaob ?katusemaks?, on positiivne efekt samavõrd oluline.

Ees on, loodetavasti, valged jõulud. Kaubanduslikud jõulud, ehkki sel aastal väikse hilinemisega, tõotavad tulla valgetes müügisaalides kaupmehele salmi öeldes.