Suurem laokompleks tagab odavama teenuse
Äripäevas on viimasel ajal ilmunud mitu artiklit laopindade olukorrast Eestis. Vaieldamatult Eesti suurima laopindade omanikfirma juhina tahaksin siinkohal sõna sekka öelda. Omame üle riigi 140 000 m² laopindu, millest alla 20 000 m² oleme renoveerinud toiduaineteseaduse nõuetele vastavalt ja see tegevus jätkub.
Ülejäänud pinda kasutame seni renoveerimata kujul. Arvestades, et keskmine m2 renoveerimine uue lao kvaliteeditasemele maksab 2000?2800 kr, siis on näha, et sellise ruutmeetrihinnaga ei tule uue hoone ehitamine kõne alla. Võrdluseks võib tuua Kesko Eesti Jürisse ehitatud laokompleksi, mille ruutmeetri maksumuseks kujunes üle 7000 kr. Hoopis suur on uusehitusele kuluv muu asjaajamine ja ajakulu. Renoveerimine võimaldab kaasaja nõuetele vastava laopinna rendihinda hoida vahemikus 65?70 kr/m², keskmiselt 5aastase rendi kestvuse korral. Meie kogemus oma klientidega näitab, et iseehitamise mõtetest on kohe loobutud pärast põgusat ehitamise riski ja hinna võrdlemist renditingimustega.
Ise ehitamine seob ettevõtte vahendid pikaks ajaks ning vähendab põhitegevuse finantseerimise võimalusi. Seoses uusehituse pika tasuvusajaga halvenevad märgatavalt ka varade ja omakapitali tootlused. Pole haruldased juhtumid, kus uue esindus- või tootmis- (lao)hoone ehitamisest tingitud püsikulude kasvust ja negatiivsest rahavoost tingituna on ettevõte lõpetanud pankrotiga. Lao või laokompleksi haldus- ja hoolduskulud ruutmeetrile vähenevad kordades kuni 20 000m² laopinnani. Edasi on mõju väiksem. Suurema laokompleksi puhul on märgatavalt odavam tagada kvaliteetset ja operatiivset hooldamist ning turvalist keskkonda.
Hulgimüügifirmade, jaotusteenuse osutajate ja importijate osas on suundumus ladu rentida suuremas laokompleksis, kus on võimalik vajadusel renditavat laopinda väga kiiresti suurendada. Põhjus on jaotusturul toimuvad kiired muudatused. Endale varuga laopinda ehitada ja seda varuks hoida on kallis. Ja kui seda alles tellimuse saamisel juurde ehitama hakata, on konkurendid, kes laienevad rendipinnal, juba ammu kliendi endale võitnud ja kinnistanud.
Hulgimüügi ja jaotusega tegelevad firmad koonduvad ka samasse hoonesse, et oleks kergem logistikaoperatsioone ühildada. Nt kasutatakse lahendusi, kus üks ettevõte viib kaupa regulaarselt Tartusse ja võtab koorma ühest keskusest, kus paiknevad mitme firma kaubad. Samas nähakse ka ühinemisvõimaluses konkurentidega päästerõngast, juhuks kui turu ümberjaotumisest tingituna ei pääse väikesed ja piiratud sortimenti müüjad enam supermarketite estakaadi juurde löögile.
Ei ole oodata rendihinna olulist tõusu, kuna Tallinnas ja selle lähistel on piisavalt renoveerimata laopinda, mille põhikonstruktsioonid ei ole moraalselt vananenud ja mis lähiajal renoveeritakse tänu toiduseadusest tulenevale nõudluse suurenemisele. Ka meie kavatseme järgmisel aastal 15 000?20 000 m² sellist pinda turule juurde pakkuda.