Loapuudus takistab kalaleminekut

Sajad Eesti veekogudes piiratud õigusega kalapüügiluba taotlenud nn harrastuskalurid on seni ilma loata, sest keskkonnaministeeriumil pole lubasid ise jaotada soovivate valdade ja linnadega lepinguid.

?Püügiloa tahtjaid on palju, aga kindlust, kes lubasid väljastama hakkab, veel pole,? rääkis Ridala vallavalitsuse registripidaja Kaire Viiluste. ?Nii polegi veel lube väljastama hakatud.?

Lisaks mitmekümnele Läänemaa, Pärnumaa ja Saaremaa vallale on kalamehed lubadeta ka Harjumaal, kus oodatakse, kas ja millal saavad loa väljastamise õiguse Loksa, Kuusalu, Jõelähtme, Viimsi, Harku, Keila ja Padise vald ning Tallinna ja Paldiski linn.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kohusetäitja Ain Soome sõnul on valdadel võimalus hakata lube välja andma kohe, kui keskkonnaminister on sõlminud vastava halduslepingu. Seni takistas lepingu sõlmimist keskkonnaministri varasemat määrust muutva määruse viibimine. See avaldati alles 16. jaanuari Riigi Teatajas. Neis valdades, mis lube ise väljastada ei soovinud, võisid loa väljastada maakondlikud keskkonnateenistused, kes tegid seda ka varasematel aastatel.

Lisaks lubade väljaandmise õigust ootavatele valdadele pole lube saanud ka Võrtsjärvele püüdma minna soovijad. Võrtsjärve tahab sellel aastal oma kalavõrgu panna rohkem kalamehi, kui keskkonnaministri määrus seda lubab. Kuna lubade väljaandja peab load võrdselt jagama, tuleb loast huvitatud 68 harrastuskalamehel koguneda üldkoosolekule, et omavahel kokku leppida.

?Arvan, et see on võimatu,? ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg. ?Paljud loataotlejad on tegelikult suvilaomanikud ega ela alaliselt üldse Võrtsjärve ääres.?

Selleks, et loataotlejad saaksid koosolekule koguneda, saatis Viljandimaa keskkonnateenistus 15. jaanuaril kõigile välja loataotlejate nimekirja. Taotlejatel on võimalus kokku leppida 20 päeva jooksul. Kui sellel aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, jagab load keskkonnateenistus.

Samas tekitab nn võrdse jagamise nõue jagajale probleeme. ?Matemaatiliselt võime küll võrdselt jagada, aga näiteks suvine ja talvine püügiaeg on täiesti erinevad,? rääkis Kunberg. ?Mõni tahab näiteks ainult suvel püüda.?

Kuna piiratud kalapüügi lubade väljaandmine nihkub mitmes paigas vähemalt veebruari, jääb riigil jaanuari eest loatasu saamata. ?Näiteks Võrtsjärvele saame väljastada 60 võrgu panemise loa ja ühe võrgu eest tuleb tasuda 100 krooni kuus, samas saame lubasid jaotama hakata alles veebruaris,? ütles Kunberg. ?Seega jääme ilma 6000 kroonist.?

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Leo Bergström ütles, et Lääne-Virumaal on jaanuariks paar püügiloa taotlejat. ?Põhiliselt tahetakse lube alates märtsist või aprillist,? sõnas ta. ?Ja ilma loata keegi ei jää.?

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese andmetel on varasematel aastatel väljastatud piiratud õigusega kalapüügi lube umbes 4000 inimesele. Tänavust loasaajate arvu ei soovinud Kobakene ennustada. Jaotamise aluseks olev loa väljaandjate, kalapüügipaikade ja vahendite loetelu sisaldav keskkonnaministri määrus on 13 lehekülge pikk.

Läänemaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialisti Tiit Koeli sõnul on kutselised kalurid, kellel lubadega kiirem, load juba kätte saanud või saavad lähiajal. Läänemaa keskkonnateenistus on tänavu väljastanud 63 kutselise kaluri luba.