• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 21.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Siim Kallase pankrot

Üle poole aasta kaitses kolmikliidu rahandusminister Siim Kallas vankumatult seisukohta, et 2002. aastal peab omavalitsuste toetusfond 3 vähenema, et lastele pole võimalik anda tasuta koolitoitu ja et sotsiaalminister Eiki Nestori soovitud ulatuses pole võimalik pensione tõsta. Nendeks asjadeks ei olevat raha.
Täna näib, et võimu nimel on Reformierakond leidnud riigieelarvest sadu miljoneid täiendavat ressurssi nii lisaeelarveteks kui ka teisteks riigieelarve ümberkorraldusteks.
Lahkuv koalitsioon oli Reformierakonna survel kokku leppinud, et viiakse ellu tasakaalus eelarvepoliitikat. Tasakaalustatud eelarve kohaselt peavad riigi kulud vastama riigi tuludele. Praktikas tähendab see seda, et riigieelarve koostamisel on äärmiselt oluline roll rahandusministeeriumil, kes oma prognoosidega määrab eelarve mahu ja piirid. Ülejäänud valitsusliikmetel tuleb oma kulutusi planeerides mahtuda rahandusministeeriumi esitatud raamidesse.
Just Siim Kallase ministeerium oli see, mis koostas 2002. a eelarveprognoosi ja tuli välja eelarvekavaga, milles kärbiti omavalitsuste toetusfondi 3 võrra. Seda seisukohta kaitses läbirääkimistel omavalitsustega regionaalminister Toivo Asmer. Mõistetavatel põhjustel ei saanud omavalitsused ega mõõdukad reformierakondlike ministrite soovidele aplodeerida.
Veel 14. septembril, enne 2002. a riigieelarve heakskiitmist valitsuses, pöördusid mõõdukad peaministri ja rahandusministri poole sooviga üle vaadata eelarvetulud, et leida vahendeid sotsiaalsfääri, omavalitsuste ja regionaalarengu jaoks. Vastus oli ikka sama: ei saa, pole võimalik, pole raha.
Vahelepõikeks olgu öeldud, et ka 2001. a riigieelarve menetluse käigus polnud mõõdukad nõus eelarve tuludeprognoosiga. Arvestus näitas tunduvalt suuremaid tulusid, mistõttu tegid Mõõdukad ettepanekuid riigieelarve mahu suurendamiseks. Ka siis oli vastus eitav. Täna teame, et eelmise aasta eelarve ülelaekumine oli 727 miljonit krooni ehk ligi 3 riigieelarve mahust. Peaaegu igas maksuliigis osutus mõõdukate tuluprognoos täpsemaks kui rahandusministeeriumi ja Kallase oma. Tagavaraks raha kogumine on muidugi meie rahvale omane tegevus. Iseasi aga, kas seda on mõistlik sellises mahus teha ajal, kui ühiskond lausa januneb arenguks vajalike lisainvesteeringute järele.
Vaevalt kümme päeva pärast 2002. a riigieelarve väljakuulutamist on rahandusminister Kallas avastanud, et majanduse kasvuprognoos ületab kavandatut, et eelarvesse tekib täiendavaid vahendeid ning et on muutunud täiesti reaalseks võtta vastu lisaeelarve.
Täiesti ?juhuslikult? on rahandusminister pidanud viimastel nädalatel läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks ning täitumas on tema ammune unistus lisada CV-sse rida valitsusjuhi ameti pidamise kohta.
Mida see siis tähendab? Kas rahandusminister Kallas eksitas koalitsioonikaaslasi ja parlamenti, kui esitas teadlikult vale tuludeprognoosi? Kas esialgu esitatud eelarve hilisem kärpimine 500 miljoni krooni võrra oli vaid poliitiline trikk, mis viidi ellu täies teadmises, et Keskerakonnaga on koostöölepe juba sõlmitud? Või on Kallas läinud Keskerakonnaga kokkuleppeid sõlmides välja teadliku blufi peale, suurendades riigi kulutusi hoolimata tulude laekumisest?
Pole vahet, kas Kallas on Eesti majandusseisu prognoosi osas ebakompetentne, vassiv või valelik. Kindel on see, et ta on valmis võimu nimel loobuma oma maailmavaatest, aga ei julge seda otse välja öelda. Olgu valelik või ebakompetentne ? peaministri ametisse ei söanda mina niisugust meest soovitada.
Olen alati olnud rahandus- ja majanduspoliitika küsimustes teistsugusel arvamusel kui mu head kolleegid Reformierakonnast. Siiski olen tunnustanud nende vankumatust ühe kindla liini ajamisel. Viimaste nädalate poliitiline vigurdamine ja mäng eelarvega näitab, et viimane Reformierakonnale omane tunnus on kadunud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele