Käesoleva aasta 16. jaanuari Äripäevast lugesin huviga artiklit
?Ravikindlustuse muudatused ohus?. Artikkel tundus asjalik ja seal toodud tendentsid arstkonnale teada-tuntud-taunitud.
Hämmastas dr Peeter Mardna väide, et kokku saaks hoida erameditsiini arvel, see peaks toime tulema riigi abita.
Sellega seoses tekkis rida küsimusi lugupeetud tohtri informeeritusest ja objektiivsusest oma hinnangutes.
1. Kogu erameditsiinisüsteem on ülesehitatud riigi abita (välja arvatud osavad rendi ja erastamistehingud).
2. Nimetada riigi abiks tasu kindlustatule osutatud raviteenuse eest ravikindlustuse vahenditest on kohatu ja selgelt eraettevõtluse vaenulik seisukoht.
3. Põhiseaduse järgi on kõik kodanikud võrdsed ja inimesed, kes omavad ravikindlustuskaitset, peavad omama ka võrdset õigust saada temale osutatud raviteenuse eest hüvitist (selle eest osalist tasumist) ravikindlustuse vahenditest, vaatamata sellele, millises omandivormis on raviasutus, kus teda ravitakse.
Patsient, kes maksab raviteenusele juurde reeglina isikukesksema teeninduse eest, ei ole seetõttu kohustatud kinni maksma kogu raviteenust.
4. Kuna dr Mardna on esindatud ka n-ö avaliku teenistuse võtme, sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedikomisjoni esimehena, siis tema rohked sõnavõtud toimivad paratamatult avalikku arvamust mõjutavalt.
5. Juhtides Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehena äriühingut ning samal ajal halvustades põhjendamatult samas valdkonnas (meditsiinis) tegutsejaid jätab mulje Mardna soovist kaitsta turgu ning (arvestades ka Mardna avalikku positsiooni) kõlvatu konkurentsi õhutamisest.
6. Kokkuhoiu arvulist suurust võiks iseloomustada haigekassa ja eraõiguslike meditsiiniasutuste vahel sõlmitud raviteenuste ostu-müügilepingute maht. Kui lugupeetud tohter vaevuks sellega tutvuma, leiaks ta protsentuaalse suhte eri omandivormis olevate meditsiiniasutustega sõlmitud lepingute vahel, saaksime selle progressiivse idee rahalise efekti.
Võiks lisada veel terve rea ebakompetentseid väiteid avalikkuse ees (toetudes Eesti Päevalehe arhiivile), kuid see on teine teema.
Ootaksin nendele punktidele dr Mardna põhjendusi ja kommentaare soovitavalt Äripäeva veergudel.
Kuna meditsiiniturg on rahalises mahus küllaltki suur (ca 4 miljardit krooni), oleks selle uurimine ja analüüsimine ka ärilisest aspektis üsna huvitav teema nii meedikute kui meditsiiniorganisaatoritele. Samuti oleks sellel protsessil informeeriv ja hariv aspekt ka tavalisele lehelugejale.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.