- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütuse sildivahetus tõi petturitele pool miljardit
Aktsiisipettuse allikas on diislikütus, täpsemalt kerge kütteõlina imporditud vedeliku kasutamine autokütusena. Kuigi diislikütuse import Eestisse kasvas eelmisel aastal tollistatistika põhjal tuntavalt, on statistikaameti eelmiste aastate andmete põhjal järeldades kütust imporditud siiski 175 000? 200 000 tonni võrra vähem, kui tegelikult ära tarbiti.
Puudujääv osa kaeti osaliselt kerget kütteõli, väiksemas osas tõenäoliselt ka rasket kütteõli mootorikütusena kasutades. Kuna kerge kütteõli kilolt tuleb aktsiisi maksta 2,5 krooni vähem kui diislikütuse kilolt, raske kütteõli on aga hoopiski aktsiisivaba, tähendab see 200 000 tonni kütuse kohta umbes pool miljardit krooni tasumata aktsiisi, teisisõnu riigile saamata jäänud tulu.
Väidet kinnitab ka statistika selle kohta, et Eestisse aastas imporditud umbes 250 000 tonnist kergest kütteõlist kasutatakse energeetikas, valdavalt väikekatlamajades, maksimaalselt viiendik. Seega tarvitatakse vähemalt 200 000 tonni kusagil mujal, osa näiteks rongides ja laevades, ülejäänu aga suure tõenäosusega autotranspordis.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse järgi on kerget kütteõli keelatud kasutada mootorikütusena sõiduautos ning reisijate- või kaubaveoks ettenähtud sõidukis, samas on süüdimõistetuid vähe ja maksimalne trahvisumma väike.
Kagu tolliinspektuur määras tänavu jaanuaris maksimalse, 20 000 krooni suuruse trahvi OÜ-le Trucco, kellele kuuluvas veokis kasutati mootorikütusena erimärgistatud kütust. Sama suure rahatrahvi sai ka AS PK Oliver, kellele kuuluv veok Scania jäi Kagu polliinspektuuri ja Võru politseiprefektuuri ametnikele erimärgistatud kütuse kasutamisega vahele 27. novembril Tartu?Võru?Luhamaa maanteel.
Vaatamata kerge kütteõli mahukale kasutamisele autokütusena ei pea see kaup pärast importimist liikuma Eestis tolli järelevalve all samuti nagu diislikütuski.
Tolliameti kontrollitalituse peaspetsialisti Enn-Toivo Annuki sõnul aga vahetab kaup, mida pole jäetud järelevalve alla, omanikku tavaliselt juba esimese auto kabiinis ja kirjutatakse mingi firma nimele, keda tavaliselt kontrollijad ei leia. ?Tegelikult liigub see kütus aga otse tanklasse,? ütles Annuk.
Küll on tolli järelevalve all Eestisse imporditav diislisarnane raske kütteõli. Eelmisel aastal jälgis toll imporditud 25 000 tonnist 75 ehk 19 000 tonni teekonda. Praegu on tolli kontrolli all kogu diislikütuse sarnane raske kütteõli.
Ettevalmistamisel on süsteem, kus kogu kütuste käitlus hakkab olema tolli järelevalve all (aktsiisilaod). ?Tanklapüstolitest hakkab voolama igal juhul kvaliteetsem kütus,? lausus Enn-Toivo Annuk.
Petmise jätkumisele vaatamata on olukord mootorikütuse aktsiisi laekumisel oluliselt paranenud. Aktsiisi laekus aastal 2001 1,7 miljardit krooni, aastal 2000 aga 1,1 miljardit.
Aktsiisi laekumise suurenemise põhjuseks on tolliameti tolliosakonna aktsiisitalituse juhataja Ingrid Aruse sõnul eelkõige kütusekomponentide ja -lisandite maksustamine 2000. aasta septembrist alates, mille tulemusel suurenes mootoribensiini sissevedu aastaga ligikaudu 42,5 võrra ning diislikütuse sissevedu 154,6 võrra.
Samas on vähenenud mootoribensiini komponentide ja -lisandite ning sarnaste toodete import.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele