• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
Aktsiisipettuse allikas on diislikütus, täpsemalt kerge kütteõlina imporditud vedeliku kasutamine autokütusena. Kuigi diislikütuse import Eestisse kasvas eelmisel aastal tollistatistika põhjal tuntavalt, on statistikaameti eelmiste aastate andmete põhjal järeldades kütust imporditud siiski 175 000? 200 000 tonni võrra vähem, kui tegelikult ära tarbiti.
Puudujääv osa kaeti osaliselt kerget kütteõli, väiksemas osas tõenäoliselt ka rasket kütteõli mootorikütusena kasutades. Kuna kerge kütteõli kilolt tuleb aktsiisi maksta 2,5 krooni vähem kui diislikütuse kilolt, raske kütteõli on aga hoopiski aktsiisivaba, tähendab see 200 000 tonni kütuse kohta umbes pool miljardit krooni tasumata aktsiisi, teisisõnu riigile saamata jäänud tulu.
Väidet kinnitab ka statistika selle kohta, et Eestisse aastas imporditud umbes 250 000 tonnist kergest kütteõlist kasutatakse energeetikas, valdavalt väikekatlamajades, maksimaalselt viiendik. Seega tarvitatakse vähemalt 200 000 tonni kusagil mujal, osa näiteks rongides ja laevades, ülejäänu aga suure tõenäosusega autotranspordis.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele