Enne börsile viimist tuleb Eesti Energia tükeldada

OMX Baltic−0,02%318,72
OMX Riga−0,11%1 013,93
OMX Tallinn−0,01%2 256,41
OMX Vilnius−0,25%1 502,59
S&P 500−0,4%7 561,67
DOW 300,1%52 347,55
Nasdaq −0,91%25 136,27
FTSE 1000,36%10 902,56
Nikkei 2250,53%61 142,35
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,02%318,72
OMX Riga−0,11%1 013,93
OMX Tallinn−0,01%2 256,41
OMX Vilnius−0,25%1 502,59
S&P 500−0,4%7 561,67
DOW 300,1%52 347,55
Nasdaq −0,91%25 136,27
FTSE 1000,36%10 902,56
Nikkei 2250,53%61 142,35
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,2

Äripäeva arvates on õigem Eesti Energia enne börsile viimist tükeldada. Eraldada tuleb põlevkivi kaevandamine koos elektrijaamadega, jaotusvõrk ja ülekandeliinid ning need siis erastada osaliselt tuumikinvestorile ning osaliselt aktsiate avaliku müügi teel.

Eesti Energia erinevate üksuste aktsiate avalik müük on hea idee. Eesti inimeste investeerimisvõimalused avarduvad ja kindlasti investeeritakse osa praegu pankades seisvatest hoiustest energiasüsteemi kaasajastamisse. Ses mõttes on president Arnold Rüütli seisukoht toetamist väärt.

Hansapanga juht Indrek Neivelt ja Ühispanga juht Ain Hanschmidt pooldavad Eesti Energia kontserni noteerimist börsil ühtse tervikuna. Pangajuhtide idee kohaselt tuleks müüa vähemusosalus avaliku emissiooni teel ja aktsiate kontrollpakk jääb riigile.

?See võimaldab vähendada ettevõtte riski ning muudaks laenuraha hinna odavamaks võrreldes raha laenamisega eraldi elektrijaamadele, kaevandustele ja elektrivõrkudele,? põhjendas Neivelt. Hanschmidti sõnul suurendaks börsiettevõtte staatus ka avalikkuse kontrolli Eesti Energia üle (vt PM 31.01.2002).

Äripäev ei jaga pangajuhtide seisukohta. Kontserni börsile viimine tsementeerib Eesti Energia monopoolsust. Loomulikult võimaldab monopoolne struktuur hankida odavat laenuraha. Probleem on selles, et elektritarbijale ei pruugi sellest tulu tõusta. Eesti Energia kontserni aktsiate börsil noteerimine vähendab ühiskonnas survet energiamonopoli taotletavatele hinnatõusudele.

Eesti Energia saaks aktsionäriringi kuuluvate pankade, suurettevõtjate, poliitikute ja riigiametnike näol tugeva toetusgrupi, sest elektri hinna tõusust sõltub otseselt Eesti Energia aktsia hind.

Ka praegu on Eesti Energial võimalik rahaturgudelt vahendeid odavamalt hankida kui enamikul Eesti ettevõtetel. See ei ole aidanud vältida järske hinnatõuse. Jõus on hinnataotlus, mis kergitab 1. aprillist enamikule tarbijatest elektri hinda üle 20%. Seda hoolimata põlevkivi hinna alanemisest. Aprillist kavandatav hinnatõus tähendab ettevõtete tootmiskulude märgatavat suurenemist ja pakutavate teenuste või toodete tarbimise kasvu pidurdumist või vähenemist.

Eesti Energia tulevikustrateegiaid kavandades peab olema esikohal monopoli lõhkumine. Selline eesmärgipüstitus ei välista aga Eesti Energia allüksuste erastamist aktsiate avaliku müügi teel.

Tulevikus võiks Eesti Energia jääda haldama ülekandevõrke, mille vähemusaktsiad erastatakse avaliku müügi teel. Emissioonist saadud raha võiks investeerida elektrikaabli rajamisse Soome ja Eesti vahel. Jaotusvõrkude enamusaktsiad tuleks müüa tuumikinvestorile, vähemusaktsiad avaliku müügi teel kõigile soovijaile. Eesti Põlevkivi ja Narva elektrijaamad tuleks liita, ühisfirma aktsiatele otsida tuumikinvestorit ja vähemusaktsiad viia börsile.

Alles siis, kui on selge, et elektrijaamadele ning jaotusvõrkudele ei leita avaliku konkursi teel tuumikinvestorit, tasub tulla halvema variandi juurde ja viia börsile Eesti Energia kontsern.

Enne börsile viimist tuleb Eesti Energia tükeldada

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised