Ravimitele kehtestatavad referents- ehk piirhinnad ja hinnakokkulepped aitaksid riigil ravimitele kuluvat raha kontrollida, leidis eile sotsiaalministeeriumis koos olnud ümarlaud. Piirhindade suhtes jäi ravimitootjate liit kahtlevale seisukohale, kirjutab Eesti Päevaleht.
Referentshind tähendab, et sama toimeainega, samasse gruppi kuuluvale või sama diagnoosi ravimile kehtestatakse üks piirhind, sõltumata sellest, kes on ravimi valmistaja ja milline on tema määratud hind.
?Nii referentshinnad kui ka hinnakokkulepped annavad võimaluse teha paremaid eelarveid,? ütles ravimiameti peadirektori kohusetäitja Kristin Raudsepp. Praegu on Eestis reguleeritud ainult juurdehindlusmäärad hulgimüüja ja apteegi tasandil. Ravimi hinna määrab ravimitootja ja riik ei sekku.
Haigekassa juhatuse esinaine Maris Jesse avaldas veendumust, et enim võidab piirhindade kehtestamisest maksumaksja. Ta lisas, et administreerimiskulusid referentshindade kehtestamine juurde ei tekita.
Ümarlaud ei jõudnud veel kokkuleppele, milline organ Eestis ravimihindu kontrollima peaks, kuid ravimipoliitika dokumenti hakkab sotsiaalministeerium välja töötama.
Rahvusvahelise ravimitootjate liidu esinduse väitel takistavad ennatlikult pidurdatud hinnad innovaatiliste ravimite jõudmist Eestisse. ?Ainult tsitramooni ja validooli tasemele ei tahaks Eesti ravimiturgu jätta,? lausus ravimitootjate liidu tegevdirektor Eve Karmo.
Ravimitootjad nõustuksid Karmo sõnul referentshindadega juhul, kui need oleksid toimeainepõhised.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.