Leiba ja saia ähvardab kallinemine

Eesti vedas mullu üle kahe kolmandiku teraviljast sisse Euroopa Liidust, kuid suvel lõpetab euroliit viljaekspordi toetamise. Odava eurovilja kadudes saavad Eesti põldurid kokkuostjatelt senisest kõrgemat hinda küsida, mistõttu kallinevad ka leib ja sai, kirjutab SL Õhtuleht.

?Eksporditoetusest loobumine on otsustatud näiteks veiseliha ja sellest valmistatud toodete, piima, või, teravilja ja jahu kohta,? kinnitab põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Aavo Sõrmus.

?Nimekiri on pikk ja enne läbirääkimise tulemuste ametlikku heakskiitu seda ei avaldata. Praegu on ka vara rääkida töödeldud põllumajandustoodete, näiteks Voimixi ja Keiju margariini või Saksa jogurtite eksporditoetuse kaotamisest,? lisab ta.

Eestit puudutab neis uuendustes kõige rohkem vast odava eurovilja kadumine, sest Euroopa Liidust veeti mullu 11 kuuga sisse koguni üle kahe kolmandiku ehk 68,2 protsenti vajaläinud teraviljast.

Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere kinnitusel on aga teravilja kokkuostuhinnad juba praegu päris kõrged: ?Ma ei näe siin erilist kasvuruumi!?

?See on eriti vajalik otsus, just rukki ja nisu osas!? kiidab aga suure põllumajandusosaühingu Estonia juhataja Peeter Kibe. Tema sõnul muutis Saksamaalt tulev, tänu sealsetele põllumeestele makstavale toetusrahale ääretult odav teravili kohaliku tootmise mõttetuks. ?Meie põllumees pole võimeline nii odavalt toiduteravilja tootma!?

Kogenud põldur ei tõtta aga vilja aimatava kallinemise kiuste leivale-saiale suurt hinnatõusu ennustama. ?Võib-olla natukene tõuseb, aga mitte palju. Leiva ja saia hind on meil juba piisavalt kõrge.?

Tamsalu pagaritööstuse Hallik ostujuhi Anneli Lillepärja sõnul on teravilja hinnatõus küll võimalik, aga selle suurust on raske ette arvata. ?Meie ostame tegelikult küll rukkikroovi, aga eks seegi ole teraviljahinnast sõltuv,? ei oska ta tulevast viljahinda veel ennustada.