• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,04%39 164,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,04%39 164,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 08.02.02, 08:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ravimite hinnatõus on tootjate otsustada

Ravimitootjad on suutnud suruda võimsa lobiga riigi nurka ja dikteerivad hinnapoliitikat 1,8 miljardi krooni suurusel Eesti ravimiturul, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuni tänaseni ei ole riigil mehhanismi, kuidas süsteemi vastu võidelda, kuna iga registreeritud ravim, mida haigele välja kirjutatakse, tuleb vastavalt seadusele ka kompenseerida.
2000. aastal kompenseeris haigekassa ravimioste 460 miljoni krooni, läinud aastal aga juba 664 miljoni eest, ehkki eelarves oli selleks ette nähtud vaid 500 miljonit krooni. Käesolevaks aastaks on ravimite kompensatsiooniks planeeritud juba 771 miljonit krooni.
Haigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lambot kinnitas, et valdava osa hinnatõusust moodustab ravimitootjate hinnapoliitika. ?Praeguse seaduse alusel puudub meil tegelikult võimalus ravimite hinnatõusule vastu seista,? märkis ta.
Haigekassa loodab uuele seadusele, mis peataks kontrollimatu hinnatõusu ning võimaldaks alustada läbirääkimisi kokkuleppehindade üle ning kehtestada jäigemad referentshinnad. Samas tunnistas Lambot, et need võimalused ei ole imeravim hinnatõusu vastu, sest tootjate lobi on niivõrd tugev, et sellele on väga raske vastu seista.
?Ravimitootjatele meeldiks tegelikult rohkem kokkuleppehind, mille üle haigekassa ja tootja peaksid lõputuid läbirääkimisi, kuna see võimaldab põhjendada piisava põhjalikkusega ravimi hinda,? lausus Lambot.
Ta lisas, et hoopis paremini ohjeldaks hindu referentshindade süsteem, kus minister kinnitab teatud tooterühmale hinnad, millest tootjad ja müüjad peavad lähtuma. ?Sel juhul saaks arvesse võtta ka mitteoriginaalravimeid, mille toime on sama kui originaalil, kuid hinnad tihti kuni kümme korda madalamad,? märkis Lambot. ?Selle vastu tootjad võitlevad. Nende huvi on tulla turule ainult originaalidega ning dikteerida hindu.?
Kõige suurema juurdehindluse lisavad oma kaubale ravimitootjad, mis ekspertide hinnangul on keskmiselt 60-70 protsenti. Tootjafirmadel pole ka kohustust omahinda avalikustada, mistõttu neil on kõige lihtsam opereerida kasumi ja juurdehindlusega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele