Eesti peaminister lubab kaitsta Eesti maksusüsteemi ning Brüsseli vahet pendeldavad läbirääkijad rahustavad ajakirjanikke, kes on kinni hakanud Eesti maksusüsteemi problemaatilisusele vihjanud Euroopa Komisjoni juhi Romano Prodi sõnadest.
Tegemist võib tõesti olla tormiga veeklaasis, kuid selge on, et ettevõtete maksustamise osas on kaalukad liikmesriigid Prantsusmaa ja Saksamaa suurendamas survet Euroopa praktika ühtlustamisele.
Viimati kirjutas Briti majandusleht Financial Times läinud reedel, kuidas Prantsusmaa taotleb, et sel nädalal Barcelonas toimuv ELi tippkohtumine ?tugevdaks koostööd majanduspoliitika koordineerimisel ning lülitaks ELi reformiplaani ka ettevõtete maksustamise harmoniseerimise. Veel oodatakse Barcelona tippkohtumiselt, et see põhjalikumalt uuriks ebaausat konkurentsi ettevõtete maksustamise osas ning võtaks luubi alla kandidaatriigid, mis ettevõtteid ei maksusta.? See ei pea tingimata tähendama Eestit, kuid tegelikult on debatt palju laiem, kaasates ?problemaatilisena? näiteks Poola vabamajandustsoonid. Samas lehes toonitavad ettevõtete maksustamise harmoniseerimise vajadust ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy ja Prantsuse majandusanalüüsi nõukogu liige Jean Pisani-Ferry, soovitades kasutusele võtta ka minimaalsed maksumäärad.
Saksa rahandusminister omakorda on põhjendanud maksude ühtlustamise vajadust euro käekäiguga, mis maksusüsteemide ?kaoses? ei saagi jalgu alla saama. Kantsler Gerhard Schröder kõneleb vajadusest ?europaniseerida? ka majandus- ja eelarvepoliitika.
Seni Euroopas otseste maksude osas ühtseid seadusi pole. Euroopa Komisjoni seisukoht on, et teatud ulatuses on riikidevaheline konkurents tervitatav. Teema on aga pidevalt laual ning Euroopale omases kompromisside rägastikus võib ühel hetkel mängu minna ka suveräänsus maksuküsimustes.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini