Eesti majandus on tugevatel jalgadel

Nii nagu kogu maailma üllatas USA möödunud aasta neljanda kvartali 1,4 suurune majanduskasv, nii tekitas möödunud nädalal koduses Eestiski eufooriat sama näitaja.

Majanduskasvuks prognoositud 4?4,5 protsenti sai tugevasti ületatud, sest Eesti möödunud aasta esialgne majanduskasv ulatus koguni 5,5ni. Kuna koos majanduskasvu numbriga tegi statistikaamet teatavaks ka IV kvartali kaubandusnumbrid, muutus majanduse pilt selgemaks.

Sisemaine tarbimine püsis möödunud aasta lõpus Eestis tugev.

Viimases kvartalis müüdi toidukaupu umbes 13 rohkem kui aasta varem ning mootorsõidukite müük kasvas koguni kolmandiku võrra.

Samuti ei saa majanduskasvu hea numbri juures märkimata jätta neljandas kvartalis toimunud tööpuuduse kahanemist ning tööga hõivatute arvu 2-list kasvu.

Kasvanud sisetarbimist toetasid endiselt nii madalamad laenuintressid kui ka palkade kasv, mis ulatus möödunud aasta viimases kvartalis 11ni.

Kindlasti tuleb osa tarbimise ja palkade kasvust kirjutada selle arvele, et majanduselu muutub tasapisi puhtamaks. Kaup tuleb leti alt välja ja miinimumpalga maksmine väheneb. Kui haigekassa kaardi saamiseks piisab veel miinimumpalgast, siis miinimumini viidud töötuskindlustuse maksed ja varsti ka teise pensionisamba maksed panevad töötajaid rohkem nõudma puhast töötasu.

Igatahes näitasid möödunud kuu majandusnäitajaid, et Eesti majanduse käekäik püsib üle ootuste tugev.