Tööjõukulud ronivad lakke

Äripäev toetab Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohta tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse osas: kindlustamine jäägu vabatahtlikuks nii tööandjatele kui töövõtjatele. Kohustuslike kindlustustega võetakse ettevõtlusest tagasi see raha, mis sinna majanduse elavdamise sildi alla tulumaksuvabastusega lubati.

Tänavu 1. jaanuarist hakkas sundkindlustusena kehtima töötuskindlustus, mis tõi lisakulutusi nii tööandjatele kui töövõtjatele. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusseaduse kehtestamine kohustuslikuna suurendaks ettevõtte kulutusi tööjõule veel enam ? mõningail hinnanguil võib kindlustusmakse ulatuda isegi 6 palgafondilt, keskmiselt 2. Mida kulukamaks muutub tööjõud ettevõtjale, seda enam mõjutab see negatiivselt ettevõtte konkurentsivõimet.

Põhjamaades on selline kindlustus kohustuslik: Soomes moodustab kindlustusmakse ca 1,4 palgasummast, Rootsis 1,38, Norras 0,4. Islandis katab tööandja ühe ja Taanis kahe nädala ravikulud. Seaduse koostajad viitavad samuti Euroopa eeskujudele seaduse vajalikkust põhjendades. ?See, et meil pole seni tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, ei tee meid teiste riikidega võrreldes mitte banaanivabariigiks, vaid lausa mingiks feodaalriigiks,? on öelnud endine sotsiaalminister Eiki Nestor.

Seaduse eesmärk on esmapilgul õilis ? töötajate tööõnnetuste ja kutsehaiguste läbi tekkinud kahju võimalikult kiire ja täielik hüvitamine. Seni on teinud seda riik haigekassa kaudu, nt aastal 2000 kulutati selleks üle 20 miljoni krooni.

Ravirahadega on praegu väga kitsas, mistõttu on valitsuse soov mõistetav, aga kriitika tööandjate suunas, et need ei taha võtta vastutust enda kanda, ei ole alati õigustatud. Tööõnnetusi juhtub Eestis tihti, riskantsed valdkonnad on ehitus, metsa- ja puidutööstus. Osa ettevõtjaid on kindlustanud töötajad, osa tõesti mitte.

Samas käsitab riik kindlustusmaksete tasumist erisoodustusena. Kindlasti oleks kindlustusvõtjaid hoopis enam, kui see kulu poleks erisoodustusena maksustatud või veel enam ? ettevõtja saaks selle kulu kirjutada tootmisega seotud kulude alla.

Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul soodustab kindlustuse kohustuslikuks muutmine ümbrikupalgandust ja mustalt töötamist. Ehituses ja metsanduses on see levinud, uus koormis lisab ümbrikutesse raha veelgi.

Vastutustundlikke ettevõtjaid ei pea karistama seadusega seepärast, et on vastutustundetuid ettevõtteid. Neilt ettevõtjailt, kes ei võimalda oma töötajaile normaalset töökeskkonda ja -vahendeid, saab karistada trahviga kui töötervishoiu ja -ohutuse seaduse rikkujaid. Samuti saab õnnetuse läbi tekkinud kahju temalt kannatanu heaks kohtu kaudu välja mõista. Kohtupretsedent selleks on loodud: 1999 pidi AS Tartu Autoveod maksma 90aastasele endisele töötajale hüvitist 300 000 krooni.

Selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmise soovi taga on näha kindlustusseltside tugevat lobby ? see tagab seltsidele pideva rahavoo aegade lõpuni.

Jäägu siiski ettevõtja otsustada, mis tema jaoks tuleb odavam ? kas töötajate kindlustamine või õnnetusjärgne hüvitise maksmine. Ka töövõtjal on vaba voli end õnnetusjuhtumiteks kindlustada.

Pensionipõlveks oleme kindlustatud, tööta jäänutele tuleb appi töötukassa, on ravikindlustus, tulemas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.

Kindlustada võiks metanooli, narkootikumide tarvitamise puhuks ? nende manustamise traagiliste tagajärgede silumine on nõudnud juba miljoneid. Üleüldse võiks elukindlustuse teha kohustuslikuks ? kes teab kus, mis ja millal inimest ohustab. Jääb üle veel kindlustada vaesuse vastu, aga selleks pole enam raha. See on riigi abil kindlustusseltsidesse päädinud.