Otseinvesteeringud tegid rekordi

Kõigi aegade suurimad olid ka Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale, mis moodustasid kolmandiku otseinvesteeringute sissevoolust.

Mitteresidentide otseinvesteeringutest Eestisse moodustasid ligi kolmveerandi investeeringud omakapitali ning neljandik oli seotud laenu- ja muude kohustuste kasvuga investorite ees. Põhiinvestorid olid Soomest, Rootsist ja Hollandist, paigutusi tehti eelkõige rahandusse, energeetikasse, gaasi- ja vesivarustusse, töötlevasse tööstusesse ning kaubandusse.

Välismaale paigutatud otseinvesteeringutest kulus ligi 60 aktsia(osa)kapitali omandamiseks või suurendamiseks. Riikidest domineeris ülekaalukalt Leedu ning sektoritest rahandus, tööstus ning veondus ja side.

Portfelliinvesteeringute netosissevool moodustas 2 miljardit krooni, olles ligilähedaselt sama suur kui 2000. aastal. Kapitali sissevool toimus valdavalt kohustuste suurenemise arvel: võlaväärtpaberikohustused kasvasid 1,3 ja omandiväärtpaberikohustused 0,6 miljardit krooni. Portfelliinvesteeringukohustuste kasv oli eelkõige seotud krediidiasutustega, sh nende täiendavate võlakirjaemissioonidega I kvartalis.

Muude investeeringute väljavool ületas nende sissevoolu 2,8 miljardi krooni võrra, erinevalt 2000. aastast, mil sisse- ja väljavool olid enam-vähem tasakaalus. Nõuded kasvasid 5 ja kohustused 2,2 miljardi krooni võrra. Nõuete kasv oli seotud peamiselt nii krediidiasutuste välisvarade suurenemisega kohustusliku reservi hoidmise korra muutumise tõttu kui ka aasta lõpul intensiivistunud lühiajaliste laenude andmisega. Märkimisväärselt kasvasid ka muu sektori välishoiused. Kohustuste kasv põhines peamiselt muu sektori pikaajalistel laenudel, mille maht suurenes 1,8 miljardit krooni.

Eesti 2001. aasta esialgse maksebilansi põhjal jäi jooksevkonto puudujääk suhtena oodatavasse sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2000. aasta tasemele, olles 6,5 ja andes tunnistust Eesti majanduse suhtelisest edukusest maailmamajanduse kasvu üldise aeglustumise tingimustes. Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo oli väikseim pärast 1993. aastat ? 4,1 oodatava SKP suhtes. Otseinvesteeringute sisse- ja väljavool olid viimase aastakümne suurimad. Eestisse tehtud otseinvesteeringute tulukuse jätkuv kasv oli seekord peamine põhjus, miks jooksevkonto puudujääk suurenes 0,7 miljardi krooni võrra.

Kvartalite lõikes mõjutasid jooksevkonto saldot peamiselt hooajalised tegurid. Traditsiooniliselt oli puudujääk suurim aasta viimases kvartalis, kuid erinevalt 2000. aastast ei olnud selle põhjuseks mitte niivõrd suurenenud nõudlus importkaupade järele, kuivõrd otseinvesteeringutulude väljavoolu ja ostetud teenuste kasv.

Kapitali netosissevool kattis jooksevkonto puudujäägist ligi 90, ülejäänu kaeti reservidest. Maksebilansi üldbilanss kujunes seetõttu negatiivseks. Reservide vähenemine oli tingitud eelkõige rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformist. Kaupade ja teenuste käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1,8 korda, mis näitab Eesti majanduse suurt avatust.

Kapitali- ja finantskonto ülejääk oli 5,3 miljardit krooni, st ligi 30 väiksem kui 2000. aastal. Seejuures ületas otseinvesteeringute positiivne saldo kapitali- ja finantskonto saldot 0,8 miljardi krooni võrra. Positiivne oli ka portfelliinvesteeringute saldo.

Autor: ÄP Online