Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roostes miin kui merevaik
Mati Karmin (1959) on kunstnik-skulptor, kes videokunsti ja installatsioonide ajastul on jäänud truuks reaalsele materjalile ja skulptuursele vormile. Karminile meeldivad kunstnikuna suured ja võimsad vormid, tema tööd ei ole ülemäära lihvitud, pigem robustsed. ?Merevaigutuba? on suurejooneline kunstnikupoolne (rahumeelne) jõudemonstratsioon.
Mati Karmin on viimaste aastate jooksul kõikvõimalikest kohtadest kogunud hiiglaslikke roostes meremiine. Miinid on kunstniku käe- ja mõttejõul moondatud kõikvõimalikeks sisustusesemeteks. Ümara vormiga miinid on sobinud vanniks, tugitooliks, kirjutuslauaks, kapiks, vitriiniks. Roostetanud algmaterjalile on kontrastina lisatud veatuid ja uusi materjale, et saavutada mugavam ja esteetilisem tulemus. Karmini jaoks on meremiinid merevaik, millest on kujundatud efektne ja stiilne väljapanek. Näitus jälgib ka viimase aja kohustuslikku ökoloogilist esemete korduvkasutamist propageerivat eluviisi pea sõna-sõnalt.