Hansapankurit on seni peamiselt nõustanud audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers. Neivelti poolt kasutatud skeem, mida ta rakendas nimetatud firma audiitorite soovitusel, on audiitorite väitel lihtne ning PricewaterhouseCoopersi juhi Urmas Kaarlepi arvates laialt levinud.
Väärtpaberid, kõnealusel juhul Hansapanga aktsiad, kantakse üle enda väikese, 40 000kroonise kapitaliga osaühingu omakapitaliks, kusjuures aktsiate sissemakse hinnaks võetaks soetamisväärtusest kõrgem, näiteks turuhind. Seejärel müüakse aktsiad osaühingus, tulumaksu alla läheb aga summa, mis on firmasse sissemakse ja müügihinna vahe. Kui aktsiad oleks müüdud eraisikuna, pidanuks riigile ka tegeliku soetamishinna ja firmasse sissemaksu vahe eest tulumaksu maksma. Firmas aktsiamüügist saadud tulu või osa sellest laenatakse aga firmast välja, iseendale.
Vestlustest audiitoritega selgus, et seadus kaitseb audititeenuse tarbijat äriseadustiku rikkumisele kihutamise eest vaid aastaaruannete puhul. Sel juhul vastutab audiitor oma vigade eest viis aastat. Küsitava väärtusega nõuannetele, näiteks maksudest kõrvalehiilimiseks, laieneb vastutus harva.
Urve Kipper audiitorkogust rääkis, et audiitori konsultatsiooni ei käsitle audiitortegevuse seadused kui audiitorkontrolli. Kui audiitor annab halba nõu ning keegi pärast kahju kannab, sõltub kõik audiitori ja kliendi vahelisest lepingust.
?Tegelikus elus seda ikka juhtub,? arvas audiitor Koidu Metsamaa vastuseks küsimusele, kui tihti firma omanikud või osanikud oma firmast äriseadustiku vastaselt üldse laenavad. Kuni ei kahjustata ühegi võlausaldaja või kreeditori huve, probleemi ei teki, väitis Metsamaa.
Audiitor Sulev Luiga arvates ei too juhtunu Neiveltile tõenäoliselt kaasa mingit vastutust.
Kellegi huvid ei ole otseselt kahjustada saanud. ?Riigil on aga oma huvide kahjustamist üsna raske tõestada,? arvas Luiga. ?Laenutehing ei ole maksuseaduste rikkumine.?