Rendipinna erastamist venitab seaduse puudulikkus ja protseduuri pikkus

Küsimusele, kuidas peab toimima vanalinnas rendipinna erastamisavalduse esitanud rentnik, kelle rendileping lõpeb kahe kuu pärast ja kellele linnaosavalitsus on teatanud lepingu edasisest mittepikendamisest, viitas Rohtmets taas seaduse puudulikkusele: 'Seaduses pole reguleeritud see, mis juhtub siis, kui vahepeal rendileping lõppeb.'

Rohtmetsa hinnangul tuleks lähtuda sellisel juhul üldpõhimõttest, et erastamisavalduse esitajad on sellega oma tahet väljendanud ning selles suunas peaks ka edasi liikuma. 'Õiguspäras ootuse põhimõttest lähtudes peaks lepingut pikendama,' märkis ta.

Rohtmets lausus, et kui pind on linnale vajalik, siis võib volikogu tunnistada selle erastamisele mittekuuuvaks. Samas polnud ametnik nõus väitega, et linn takistab vanalinnas asuvate rendipindade erastamist. 'Asjad ei lähe nii kiiresti kui võiks minna, samas teadlikult ei pidurda keegi.'

Praeguse erastamisprotseduuri kohaselt liiguvad rendipinna hindamisaktid pärast nende heakskiitu linnavalitsuses linnaosavalitusse, hinnad avaldatakse ajakirjanduses ning linnaosavalitsus teavitab ka erastamishuvilist. Sel on aega kaks kuud mõelda, kas ta tahab pinda osta.

Ostusoovi korral esitab ta veel kord sooviavalduse linnaosavalitsusse, edasi

valmistatakse ette hooneregistri dokumendid pannakse notari juurde aeg. 'See ei saa loomulikult toimuda päevapealt,' lausus Rohtmets. 'Kui aasta alguses võis tunduda, et asi venib, siis praegu nii kindlasti ei ütle - keskmine tempo on peal.'