Iga äriettevõtte eesmärk on olla edukas (tulutootev, konkurentsi- ja arenemisvõimeline) nii täna kui ka kaugemas tulevikus. Kuidas aga käituda olukorras, kus hetke huvid on sattunud konflikti pikaajaliste eesmärkidega? Tavaliselt seisneb küsimus selles, kas ohverdada lühiajaline eesmärk pikaajalise nimel. Aga kui pikaajalist eesmärki polegi endale teadvustatud või elatakse teadlikult vaid tänaste huvide maksimeerimise nimel?
Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni näo määrab tema tippjuhtkond ja/või omanikud ? konkreetsed inimesed. Ükski inimene ei ole algselt aus ega valelik. Igaühe käitumine olukorras, kus teda keegi kontrollida ei saa, sõltub vaid tema enda sisemisest eetilisusest ja väärtushinnangutest, mida on suures osas kujundanud teda ümbritsenud keskkond. Eestis on see keskkond pidevas muutumises. Geograafilise asendi tõttu mõjutavad meid ühtaegu nii ida kui ka lääne kultuurikeskkond, mille erinevustest on paljuski tingitud ka Eestis järgitavad äritavad.
Paraku on nii, et eduka äri lahutamatu osa on alati ka äriõnn. Miks ühel tundub õnne rohkem olevat kui teisel? Kas saaks seda õnne osa kuidagi suurendada? Tundub, et paljud äriinimesed on sisemiselt veendunud, et õnne saab juurde tekitada oma ärieetilise lati madalamale laskmisega.
Kõige tavalisem ebaeetilise käitumise eesmärk on puht isikliku kasu saamine, oma võimu suurendamine, ego rahuldamine jne. Mitmeid asju tehakse aga ka nn püha ürituse ? äriettevõtte, perekonna, partei või sõprade nimel, seejuures otsest isiklikku kasu saamata. Kas see muudab aga asja olemust? Vaevalt küll.
Suure osa ärieetilistest probleemidest võib varem või hiljem (pigem hiljem) äriettevõtte jaoks üsna täpselt mõõdetavateks majandusnäitajateks ümber arvutada. Olgu see siis altkäemaksudest ja/või korruptsioonist tingitud otsene kulu ettevõttele, usaldamatusest tingitud klientide või äripartnerite kaotus, lisakulud avalikele suhetele või advokaatidele.
Miks kohtab tänases Eestis nii sageli ametipositsioonide ärakasutamist, silmakirjalikkust, lihtlabast varastamist, teadlikku valetamist või jõuvõtete kasutamist ärieesmärkide saavutamiseks? Osalt lähtutakse loogikast, et kõik ei jää kunagi vahele. Paljudel juhtudel polegi ühtki kirja pandud seadusesõna rikutud. Tihti näitavad kohtu- ja uurimisorganid vähegi keerukama juhtumi puhul üles abitust. Ja hea äritava ? see pole ju midagi konkreetset.
Pean tähtsaks, et arutelu selle üle, mis on äris eetiline, mis mitte, jätkuks Eestis pidevalt igal suhtlustasandil. Küllap jõuab ka Eestisse varem või hiljem arusaam, et kõrge ärieetika kombinatsioonis püsivusega annab nii ettevõttele kui ka ärimehele tugeva konkurentsieelise. Miks mitte varem?
Selgitus: Väljavõtted Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki kommentaarist ?Äritava raha varjus?
09.detsember 1999, Äripäev