Suvekodu Läänemaal

Iga hoone on osake terviklikust keskkonnas. Alguses mõjutab keskkond hoone loojat, hiljem hakkab uus maja omakorda ümbruskonda mõjutama. Seega pea alati algab maja projekteerimine selle paigutamisest loodus- või tehiskeskkonda, võttes arvesse ümbritsevaid puid, maju, vaateid, päikese liikumist, tuule suunda, teid jne.

Noortele välismaal resideerivatele eestlastele planeeritud suvekodu asupaigaks on kadakatega kaetud asustamata mererannik. Maaliline keskkond oma avaruse ja tühjusega on projekteerijale paras väljakutse, mis seab ühest küljest lausa kohustuse kasutada looduse pakutavaid võimalusi maksimaalselt, teisalt ka vastutuse mitte rikkuda siinset tasakaalu.

Krundilt, mis hõlmab mitut hektarit kadakavälja, avanevad merevaated nii lõuna kui ka lääne suunas. Otsida piiranguteta avaras looduses tulevasele hoonele asupaika, on valdavalt kitsastes linnatingimustes töötama harjunud arhitektidele omamoodi elamus.

Määravaks said siin pinnareljeef, vaated merele, sissesõidutee ja kadakate grupid, millest kõiki säilitada ei olnud paraku võimalik.

Omanike esialgne planeeringuline nägemus oli moodustada erinevatest hooneplokkidest taluhoovi meenutav lahendus, kus saun, külalistemaja ja peahoone paiknevad eraldi ning nende vahele jääb siseõu. Töö käigus tekkis aga mõte liita eraldiseisvad hooned ühise katuse alla, mis roomab ussina kadakate vahel ning tõuseb ja avaneb ilusamate vaadete suunas.

Hoovi moodustavad kahest küljest hooned, kolmandast looduslik kadakate front. Hooneplokkide vahele jäävad kaetud terrassid, millest üks on klaasidega suletav, teine lahtine. Lõuna ja mere poole avanevad laevatekk-kattega terrassid kuuluvad lahutamatult maja juurde ning võib arvata, et siin käib suveajal põhiline tegevus.

Kogu ehitis peaks moodustama orgaanilise terviku loodusega, mitte sellele vastanduma või eralduma. Ümbruskonna vaikus, rahu ja põhjamaised vaated annavadki majale põhiväärtuse. Hoone ise peab end vaid sobivalt paika nihutama ja oskuslikult kasutama looduse poolt pakutavat.

Välisviimistlusmaterjalid on valitud keskkonda sobivad ? hööveldamata puit ja kivi (osaliselt terrassid). Rohkelt on muidugi klaasi, mis ühendab sise- ja välisruumi. Hoone katusekattematerjaliks oli esialgu plaanitud oksüdeeritud vask, paraku oleks selle hind viinud maja maksumuse liiga kõrgele ning tekkis samuti väike hirm, et mõni metallivaras selle ühel hetkel maha koorib ja kokkuostu viib. Seepärast sai lõpuks valik langetatud valtspleki kasuks.

Sisemine lahendus on eramajade puhul alati tihedalt seotud tulevaste elanike, nende elustiili ja harjumustega. Arhitekti asi on siin omanike mõtted läbi analüüsida, funktsionaalselt ruumid paika asetada ja omapoolseid soovitusi jagada.

Kui vahel juhtub, et tulevasel omanikul pole mahti kaasa mõelda enne, kui siseseinad paika hakkavad saama, siis selle maja puhul anti arhitektidele ette vägagi täpne ruumiprogramm, millest ei puudunud isegi märge: trepp ? et saaks teiselt korruselt esimesele... Lisaks veel rohkelt üksikasju ja detaile, mis palju ringi reisinud ja maailma eri paigus elanud inimestele siit-sealt meelde jäänud.

Pildivirn töölaual kasvas järjepidevalt ning selle põhjal sai üsna ruttu ettekujutuse, mis omanikel plaanis ning millisena nad tulevast maakodu näevad. Muidugi ei tähenda see, et kõik leiud ka selle maja puhul peaksid kajastuma.

Hoone pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima juba selle aasta kevadel, paraku ei lähe asjad alati nii, nagu kavatsetud, ning loodetavasti saab hoone nurgakivi tänavu suvel.