Kuigi kohale jõudnud vihm päästab talunikud kõige hullemast, on muist põlde juba hävinud.
Põllumajandusministeeriumi andmeil ulatub oletuslik põuakahju miljardi kroonini, kirjutab Virumaa Teataja. Põllumajandusministri nõuniku Raul Rosenbergi arvates selguvad täpsed kahjusummad augustis. Kui palju ja mis alustel riik põllumehi aitab, ta esialgu öelda ei oska.
?Tõenäoselt on see vaid väike osa kahjusummast ja selle suurus sõltub ühiskondlikust ja poliitilisest kokkuleppest,? ütles ta. Viimast on Rosenbergi meelest aga maaelu suhtes Eestimaal raske saavutada.
Teraviljasaaki on küll võimalik kindlustada, kuid põua ja liigniiskuse vastu on selle kindlustanud vaid üksikud põlluharijad. Põhjuseks on maaharijate tühi rahakott.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kindlustusfirmaga konsulteerinud Raul Rosenberg hindab Eestimaa teraviljasaagi kindlustamiseks vajamineva summa kokku 50 miljoni krooni suuruseks. ?Niisugust laenu ei suudeta võtta,? nentis ta. Seda enam, et ikaldused tabavad maaharijaid iga nelja aasta tagant.
Siiski on tänavune suvi sundinud nii mõndagi maameest kahetsema, vahest oleks pidanud kindlustuslepingu siiski sõlmima.
PTÜ Rakvere Põllumajandustehnika juht Toom Kuusmik hindas oma firma põldude olukorda üleeile veel rahuldavaks. ?Eriti need külvid, mis said varakult tehtud, on kuivale vastu pidanud,? arvas ta. Hullem lugu pidi olema karjamaadega. ?Kui nii edasi läheb, tuleb karjale hakata ette niitma,? arutles ta.
Perefirma Sarapiku Piim omanik Anne Kullamägi oli just käinud põlde üle vaatamas. ?Üks 15 hektari suurune nisupõld rebaseliivadel on küll täiesti ära kuivanud,? tunnistas ta.
Kullamägi arvates ei tule saagikindlustamine raha nappuse tõttu kõne alla. ?Praeguse piimahinnaga me seda endale lubada ei saa, sest raha kulub farmis piimahügieeni nõuete täitmiseks,? põhjendas ta.