• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 28.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtja maksab palka hea töö, riik istumise eest

Valitsus peab lõpetama jandi tulemuspalkade ning kõigi muude lisatasude, 13., 14. ja teab mitmenda kuu palga maksmisega. Palk peab olema üks, sõltuma isiklikust tööpanusest ja olema avalikustatud. Kui ametnik töötab hästi, tuleb tõsta tema palka, mitte välja mõelda imevigureid, et teda vähegi stimuleerida. Selline sekeldamine ei ole lihtsalt väärikas.
Riigikontrolli mai lõpus avaldatud audit tulemusjuhtimiseks eraldatud töövahendite kasutamisest aastal 2001 ütleb, et meie avalik sektor ei ole praegu tulemuspalga rakendamiseks valmis ? riigiasutused on võimetud püstitama mõõdetavaid ja eelnevate aastatega võrreldavaid eesmärke ning kontrollitud asutustes maksti tulemustasu tegelikult tulemusi hindamata.
Tulemuspalk on minetanud oma algse tähenduse, milleks oli mäletatavasti motiveerida riigiasutusi saavutama samade ressurssidega paremaid tulemusi, tunnustada silmapaistvalt töötavaid asutusi ning lõppkokkuvõttes saavutada parema tööga tõhusam riigihaldus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikontrolli kriitika on jooksnud asutuste juhtidel ühest kõrvast sisse ja teisest välja ? tulemustasu makstakse vanaviisi edasi.
Näiteks haridusministeeriumi maksab juulikuus kõigile oma töötajaile tulemustasu. Võiks arvata, et meie haridusministeerium on saanud hakkama millegi erakordsega, aga ministeeriumi suhtekorraldustalituse nõuniku Tarmu Kurmi jutust selgub, et lisatasu antakse seal igapäevatöö eest ? ministeerium loeb töö tulemuslikuks, kui tööplaanis kinnitatud ülesanded on täidetud, tähtaegadest ja eelarvest kinni peetud (!). Palka makstakse järelikult istumise eest?!
Seejuures meenub, et haridusministeerium esitas riikliku koolitustellimuse ülikoolidele kahekuulise hilinemisega. Ülikoolid olid päris mures ? vastuvõtueksamid ukse ees, aga nemad ei teadnud ikka veel, kui palju tudengeid ja millistele erialadele riigi kulul õppima võtta.
Kaitseministeeriumis loetakse töö tulemuslikuks, kui Eesti NATOga liitumise aastaplaan on täidetud. Kokku maksab ministeerium sel aastal oma tööajatele töökohustuste täitmise eest lisaks 15,2 miljonit krooni. Niisamuti võiks ju ka välisministeerium maksta oma töötajatele tulemustasu ? on ju Eesti liitumine Euroopa Liiduga samasuguse kaaluga prioriteet, pealegi paistab liitumine ELiga minevat kiiremini kui liitumine NATOga... Ometi välisministeerium seda ei tee.
Rahandusministeeriumil on vähemalt mingid kriteeriumid, mis puhul tulemustasu maksta. Nt maksuametnikud saavad seda ettekirjutustelt laekuvatelt summadelt, kui need ületavad viimase viie aasta keskmise.
Samal ajal aga ei maksta tulemustasu tolliametnikele, kes ju samuti maksukogujad, kuigi nende kogutud summad on iga aastaga järjest suuremad .
Kõik vanad arusaamad tänapäeva ei passi, eriti see, et töölkäimine ja töötegemine on kaks ise asja. Seda arusaama hinges hoidvale ametnike astmepalkade ja lisatasude süsteemile tuleb kriips peale tõmmata. See mõjuks tervendavalt tööjõuturule ja tõstaks töötegemise taas ausse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele