Riigikontrolli kriitika on jooksnud asutuste juhtidel ühest kõrvast sisse ja teisest välja ? tulemustasu makstakse vanaviisi edasi.
Näiteks haridusministeeriumi maksab juulikuus kõigile oma töötajaile tulemustasu. Võiks arvata, et meie haridusministeerium on saanud hakkama millegi erakordsega, aga ministeeriumi suhtekorraldustalituse nõuniku Tarmu Kurmi jutust selgub, et lisatasu antakse seal igapäevatöö eest ? ministeerium loeb töö tulemuslikuks, kui tööplaanis kinnitatud ülesanded on täidetud, tähtaegadest ja eelarvest kinni peetud (!). Palka makstakse järelikult istumise eest?!
Seejuures meenub, et haridusministeerium esitas riikliku koolitustellimuse ülikoolidele kahekuulise hilinemisega. Ülikoolid olid päris mures ? vastuvõtueksamid ukse ees, aga nemad ei teadnud ikka veel, kui palju tudengeid ja millistele erialadele riigi kulul õppima võtta.
Kaitseministeeriumis loetakse töö tulemuslikuks, kui Eesti NATOga liitumise aastaplaan on täidetud. Kokku maksab ministeerium sel aastal oma tööajatele töökohustuste täitmise eest lisaks 15,2 miljonit krooni. Niisamuti võiks ju ka välisministeerium maksta oma töötajatele tulemustasu ? on ju Eesti liitumine Euroopa Liiduga samasuguse kaaluga prioriteet, pealegi paistab liitumine ELiga minevat kiiremini kui liitumine NATOga... Ometi välisministeerium seda ei tee.
Rahandusministeeriumil on vähemalt mingid kriteeriumid, mis puhul tulemustasu maksta. Nt maksuametnikud saavad seda ettekirjutustelt laekuvatelt summadelt, kui need ületavad viimase viie aasta keskmise.
Samal ajal aga ei maksta tulemustasu tolliametnikele, kes ju samuti maksukogujad, kuigi nende kogutud summad on iga aastaga järjest suuremad .
Kõik vanad arusaamad tänapäeva ei passi, eriti see, et töölkäimine ja töötegemine on kaks ise asja. Seda arusaama hinges hoidvale ametnike astmepalkade ja lisatasude süsteemile tuleb kriips peale tõmmata. See mõjuks tervendavalt tööjõuturule ja tõstaks töötegemise taas ausse.