Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kellel on võim, sellel on ka õigus?
Omandi massiline sundvõõrandamine pole demokraatlikes riikides kombeks ega võimalik, sest vastasel juhul poleks riik demokraatlik. Väidetavalt ei ole see ka kooskõlas Eesti põhiseadusega. Ometi võeti meil Riigikogus vastu seadusandlik akt, mille alusel suuraktsionäridel on võimalik sundvõõrandada väikeaktsionäride omand ehk aktsiad.
Kellel võim, sellel õigus. Võimu võib saada ilma õiguseta, kuid õigust ilma võimuta mitte. Kuna väikeaktsionäride omandi ülevõtmine toimub suuraktsionäride huvides, siis järelikult on meil võim suurkodanluse käes.
Sotsialismi lõppedes polnud Eestis kapitaliste. Nõukogudeaegsete ärikate varandus ei küündinud selleni, et vähegi suuremaid ettevõtteid erastada. Kuna inimeste vaimsed võimed ja moraalse rikutuse aste on erinevad, siis mõne aja pärast märkasime, et mõned meist omasid varandusi, mida normaalse akumulatsiooni käigus kuidagi ei oleks saanud tekkida. Nimetame seda kapitali esmaseks akumulatsiooniks. Pigistasime silmad kinni, sest riiklik omandus oli vaja asendada eraomandusega.
Muidugi soovisid tekkinud omanikud oma varandust võimalikult kiiresti rohkendada. Kuna riigiettevõtted olid enamikus erastatud ehk ära jagatud, siis oli vaja hakata kapitali teenima juba nendes erastatud ettevõtetes. Kasum on müügitulu ja kulutuste vahe. Kulutuste vähendamisel oli ja on meil põhikomponent odava tööjõu kasutamine.
Eestis moodustavad elanikkonna kulud toidule olulise osa. Et toiduainete hinnad püsiksid madalad, võimaldati ükskõik kellel, ükskõik kust, ükskõik millises koguses ja kvaliteedis toiduaineid kontrollimatult sisse vedada. Madalate toiduhindade tagamiseks ei rakendatud õigeaegselt piiritolle ega muid kaitsemeetmeid. Massiinfovahendite kaasabil tehti rahvale ajuloputust, tembeldades rahulolematuid põllumehi laiskadeks, lollideks ja joodikuteks. Ligikaudse arvestuse järgi võetakse siiani Eesti põllumajandusest igal aastal ära vähemalt 4 mld kr. See raha läheb kasumina eeskätt suurkapitalistide (kes on meie põhilised eksportijad) taskutesse. Kasutades osa teenitust ajuloputuseks ja parteide toetamiseks, saadakse kätte võim, mille toel teostatakse omale sobivat õigust.
Rahva kasvav rahulolematus ohustab Eesti julgeolekut, sest kõik me oleme kuulnud järjest sagedamini kõlavat väljendit ? sellist Eestit me ei tahtnud. Küsimus on, kas nõrka Eestit vajab oma piiril ka EL ja NATO? Ega suurkapitalism esimesega liitumisega ei kiirustagi, sest see ahendaks nende võimalusi kapitali akumuleerimisel.