Filmi ?Mehed mustas? järjeloo meeldejäävaimad tegelased ei ole reklaamplakateil ilutsevad mehed ? ei teravmeelitsev yuppie Will Smith ega oma sügavtõsise näoga naerupurskeid esile kutsuv Tommy Lee Jones.
Filmile annavad näo hoopis koer-agent Frank ja New Yorgi raudteejaama pakikapis number C18 elavate pöidlapikkuste tulnuk-leopoldide koloonia.
Frank näib olevat läbi teinud umbes sellise operatsiooni, nagu kirjeldab Mihhail Bulgakov romaanis ?Koera süda?. Joodikust päti asemel on pisike peni ilmselt ristatud Will Smithi mängitava agent Jay klooniga, sest tulemuseks on ülientusiastlik, vahetpidamata lobisev, laulev ja oma koonu teiste asjusse toppiv ?superkoer?. Kui ta laulab, siis kuulake hoolikalt sõnu!
Leopoldid räägivad alati kooris nagu lambad Orwelli farmis. Kapi võtme omanikku, kes iganes ta ka poleks, ülistavad nad äärmise pühendumuse ja häälekusega. Nende elu on korraldatud kapinurgas vedelevale videolaenutustalongile trükitud ?kümne käsu? järgi ning nende ajaarvamise aluseks on kapi põhjas tiksuv käekell. Kahjuks rohkem me neist pisikestest karvastest tundlatega olendeist teada ei saagi. Ent filmi lõpus on kahtlemata põhjust küsida, kas me pole ise sageli samasugused kapis lauljad.
Autor: Sten Hansson
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini