Rõivatöösturid avavad odavaid vabrikupoode

Baltikal on seni kõige rohkem vabrikupoode, kokku kuus. ?Realiseerime seal möödunud hooaja müügi, näidiseid ja praagiga kaupa,? rääkis Baltika jaekaubanduse divisjoni direktor Maire Milder. Kasumi teenimise koht vabrikupood ei ole, aga kahjumiga me ka ei kauple, kommenteeris ta vabrikukaupluse hinnapoliitikat.

Baltika vabrikupoodide käive on Milderi sõnul hea. Müügimahud sõltuvad sellest, kui palju on pakkuda kaupa. ?Lähiajal avame vabrikupoode veelgi,? lisas ta. Vabrikupood jääb üheks osaks Baltika jaekaubanduskontseptsioonis.

?Nõudlus vabrikupoodide järele on kindlasti olemas, sest inimeste sissetulekud on erinevad ja sellest tulenevalt ka ostuvõime ning vabrikupood on väga hea koht neile, kes ei saa või soovi rõivastele rohkem kulutada. Vabrikupoest on aga võimalus saada soodsa hinnaga küll vana, kuid kasutamata ja selles mõttes uut toodet,? rääkis Maire Milder.

Klementi turundusjuht Valentina Liinsoo märkis, et neil on praegu neli vabrikupoodi Eestis ja üks Leedus. Lähiajal tahab Klementi avada ühe kaupluse ka Lätis. Uute vabrikukaupluste avamine sõltub sellest, kui palju tuleb juurde esinduskauplusi, lisas Liinsoo.

?Oleks mõttekas kindlasti luua vabrikupoode veel, kui on hea koht madala hinnaga,? rääkis Sangari turundusjuht Triin Kaasik. Sangaril on praegu vaid üks vabrikukauplus ja see asub Tartus. Ta on seisukohal, et nõudlus ja vajadus vabrikukaupluste järele on täiesti olemas. Rahvas tahab odavamalt osta ja jäägid realiseerimist. Sangari vabrikupoes on kaubad odavamad ligikaudu 30 protsenti.

Marati müügijuht Anti Roosiaas rääkis, et nõudluse poolest oleks neljale vabriku poele lisa vaja. Vabrikupoode rohkem lähitulevikus avada pole kavas, sest sellisel juhul hakkab vabriku enda läbimüügi suurus kahjustama hulgiostjate huve, selgitas Roosiaas. Ta lisas, et Marati vabrikupoed erinevad teiste rõivatootjate kauplustest, sest eesmärk pole realiseerida jääke ega praagiga toodangut, vaid müüa Marati tooteid otse, ilma vahendajata.