Laksu õlle tootja löögi all

Konsulteerides konkurentide, juristide ja teistega selgus, et kõige enam sattus Nigula Õlul löögi alla siidri tootmine. Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, ei tohi ajutises aktsiisivabastuses olevat alkoholi vastu võtta ega laost omakorda kuhugi lähetada. Teisisõnu, siidri toorme pealt, mille tehas Karksist sisse veab, tuleb aktsiis kohe ära maksta. Ilmselt tuleb tasuda aktsiis ka kohe villimisliinilt tulevalt õllelt. Võimalus seda aktsiisimaksuvabalt laos hoida jääb ära.

Lisaks ähvardavad tehast aktsiisinõuded tehases kaduma läinud alkoholi-, peamiselt õllekogustelt, samuti ei tohi tehas sooritada tehinguid, mis maksukoormust oluliselt suurendaksid.

Ettevõtte tegevdirektor Ants Varinurm põhjendas õlletehases juhtunut sõnadega: ?See oli laohoidja viga.? Ta lisas, et n-ö probleemsed kogused ei olnud suured ja tehas loodab laomajanduse korda teha.

Nn laohoidja vea tõttu on ettevõttest kaduma läinud kokku vähemalt tuhat liitrit õlut, mida laodokumendid ei näita. Täpsema koguse selgitab välja uurimine. Nigula Õlu naabri Viru Õlu üks juhtidest Härmo Põlluvee ütles konkurendi ja naabri probleemidest kuuldes: ?Minu jaoks on see suur üllatus.?

Põlluvee sõnul on kõik alkoholiaktsiisilaoga seotud probleemid lahendatavad. Laokorralduses ei ole iseenesest midagi, mis põhimõtteliselt üle mõistuse käiks või õlletootmist segaks või raskendaks.

Nii nagu Nigula Õlu, valdavad kõik Eesti märkimisväärsed õlletehased enda isiklikku aktsiisiladu, mille järele tolliametnikud valvavad. Esimest korda jäi ASi Nigula Õlu Kirde tolliinspektuuri ametnikele vahele tänavu 11. juulil. Siis leidsid nad, et Nigula Õlul puudus toodangu laoarvestuse ja arvelevõtmise kord ning alkoholi saatedokumendid ei vastanud rahandusministri 18. detsembri 2000. aasta määrusele. Õlletehasele anti juulis laomajanduse kordategemiseks aega kaks nädalat.

Tolliameti aktsiisitalituse juhataja Ingrid Aruse andmetel seisnes juba juulis ilmnenud kümmekond viga näiteks saatedokumentide vormistamises.

Saatelehtedel puudusid mõõtühikud, kas tegemist oli pudelite või liitritega. Samuti polnud saatelehtedele kirjutatud kauba liiki, kas tegemist on õlle või kääritatud joogiga, polnud märgitud müügipakendi liiki jne.