Eestis inflatsiooni aeglustumine juuli 3,1 protsendilt augusti 2,6 protsendile viis erinevuse euroala inflatsiooniga ajaloo madalaima taseme ehk 0,5 protsendipunktini.
?Praegune madal hinnakasv on eelkõige seotud nõrga välisnõudlusega mõnede toidukaupade osas. Lisaks suunas inflatsiooninäitajat hooajast johtuv suurem toidukaupade pakkumine siseturul,? ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.
Eesti toidukaupade hinnasurvete alanemist võrreldes euroalaga mõjutas selle komponendi kõrgem osatähtsus meil, lisas Saarniit. Kui toit ja autokütus välja arvata, siis muude komponentide osas püsivad inflatsioonisurved tugevamatena, mistõttu järgnevatel kuudel inflatsioonimäärad enam oluliselt ei alane. Sügiskuudel kiirendab Eestis inflatsiooni aasta arvestuses ka mullune võrdlusbaas.
Samal 2,6 protsendi tasemel olid inflatsioonimäärad ka juulis-augustis 1999, kuid siis oli tegemist majanduskriisijärgse keskkonnaga.
Euroalal inflatsioon kiirenes augustis Eurostati esialgsel hinnangul juuli 1,9-lt protsendilt 2,1 protsendini. Euroopa keskpank prognoosib aasta järgnevatel kuudel näitaja jäämist samale tasemele.
Eesti Pank
Tarbijahinnad langesid augustis kolmandat kuud järjest, millele avaldas jätkuvalt kõige olulisemat mõju köögiviljahindade langus. Võib oletada, et köögiviljahindade langus kestab vähemalt oktoobrini. Mõju tarbijahindadele avaldas ka dollari kursi langus. Võib juhtuda, et kolmandas kvartalis leiab esimest korda viimaste aastate jooksul aset tarbijahinnaindeksi langus võrreldes eelmise perioodiga.
Kui kõrged naftahinnad tõenäoliselt kergitasid augustikuus aastast inflatsiooni eurotsoonis, siis Eestit see ei mõjutanud seoses terava konkurentsiga kütuseturul. Pingete jätkumine Lähis-Idas võib aga kütusehindu tõsta.
Rahandusministeerium