Loogiline, et ühekordne, lühiajaline pingutus nõuab vähem energia-, aja- ja finantsressursse kui pidev pingeline töö selle nimel, et eesotsas olla.
Erinevaid vastuseid on nii palju, kui palju on edukaks saada tahtjaid.
Primaarne ei ole siiski mõiste sisu samasus kõigi jaoks, vaid igal konkreetsel juhul selle lahtimõtestamine. Milles tahetakse olla edukas? Kui pikaajalisi tulemusi on vaja, et ühel hetkel konstateerida: oleme edukad? Ehk teisisõnu ? kas ühel aastal parimaks ettevõtteks kuulutamine annab alust uskuda, et ettevõte on edukas, või on vaja selleks kümme aastat tipus püsimist? Ühest vastust pole ilmselt siingi. Ühekordset sähvatust pole põhjust edukuseks pidada, pigem annab asjade selline käik märku, et võimalusi ei ole piisavalt hästi kasutada osatud.
Eesmärgi sõnastamine annab võimaluse lahti mõtestada edukuse tähendus konkreetse ettevõtte jaoks: kuhu me tahame jõuda, mida me tahame saavutada? Edukust saab hinnata sel juhul eesmärgile lähenemise järgi. Olemuslikuks vastanduseks eesmärgini jõudmise teel on kujunenud inspiratsiooni ja distsipliini tasakaal. On neid, kes on esmatähtsaks eduteguriks pidanud juhtimise formaliseeritust, reeglite kinnitamist ja nende järgi tegutsemist. Neile vastuvaidlejad on aga veendunud, et spontaansusest tingitud tegutsemislusti ei tohiks pärssida, kuna just inspiratsioon paneb edule aluse.
Kuigi fanaatiliste uskujate silmasära on sageli hullutavalt kaasakiskuv, ei ole äärmustesse kaldumine enamasti kõige tulemuslikum tegutsemisviis. Seetõttu oleks mõistlik leida kahe äärmuse optimaalne vahekord, et liigne distsipliin ei halvaks loomingulist initsiatiivi, kuid reeglistik annaks spontaansetele tegutsemispuhangutele kindla suuna.
Eduvalemis muutuvad kõik suurused. Äri peamiseks eesmärgiks peetakse sageli kasumi tootmist, muud eesmärgid on sekundaarsed. Kuivõrd kasum = tulud ? kulud, siis on kasumlikkuse suurendamiseks kaks teed: saavutada kulude kokkuhoid või kasvatada tulusid.
Ettevõtte juhtimise ahel planeerimisest kontrollini kujutab endast pidevalt uuenevat protsessi, milles kontrollimisel saadud info põhjal korrigeeritakse kogu ahelat. Tagasiside abil on võimalik hinnata planeerimise ja tegutsemise efektiivsust. Käesolevaks ajaks on ettevõtted pidanud hakkama üha sagedamini tunnistama, et ainult finantsnäitajate kasutamine muudab analüüsi üheselt tahavaateliseks, pikendades keskkonnamuutustele reageerimise aega, kuna otsuste langetamiseks vajalik informatsioon jõuab juhini liiga suure hilinemisega.
Kui loota edukuse osas vaid heale õnnele, võib vahel ka pime kana tera leida, kuid püsiva edu aluseks on pidev mõtestatud tegutsemine. Seega on ettevõtte edu aluseks siiski planeerimine, s.o strateegia kujundamine. Sageli tegelevad juhid küll operatiivse juhtimisega, pöörates oma tähelepanu sellele, kuidas asju õigesti teha, kuid unustavad endalt enne seda küsida, kas nad tegelevad üldse õige asjaga.
Strateegiline plaan on aluseks kogu ettevõtte juhtimisele, kahjuks ei saa tänapäevase kiire elutempo juures siiski loota, et kord kinnitatud strateegia annab suuna aastateks. Pidevad muutused nii ettevõtte välis- kui ka sisekeskkonnas tingivad strateegia kiire korrigeerimise vajaduse.
Strateegia headuse määrab rakendatavus, ilma selleta võivad ilusad tegevuskavad küll kirjas olla, aga kasu ettevõttel sellest pole. Ettevõtet saab edukamaks muuta mitmeti, kaasaegses juhtimispraktikas on üha enam kasutust leidnud tasakaalustatud mõõdusüsteem (Balanced Scorecard ? BSC) ? abivahend, mis aitab juhtidel kirjeldada organisatsiooni strateegiat töötajatele arusaadaval moel, mõõtes samas ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tasakaalustatud mõõdusüsteemi kasuks räägib lisaks finantsnumbritele ka teiste, n-ö pehmete indikaatorite kasutamine juhtimisotsuste tegemiseks. Edukalt rakendatud BSC võimaldab kaasata organisatsiooni töötajad strateegia elluviimisse ning kujundada strateegilisest juhtimisest pidev protsess.
Üksnes kavandamisest ja mõõtmisest siiski ei piisa ? tuleb ka tegutseda ning kasumi kasvatamiseks otsustada, kas otstarbekam on alustada kulude optimeerimisest, tulude kasvatamisest või teha koguni mõlemat korraga.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Kulude kokkuhoid tundub sageli esmapilgul võimatuna: me töötame juba niigi efektiivselt, teeme pidevalt ületunde, kulusid ei ole võimalik vähendada. Sageli ongi nii, et ümberkorraldusteta ei ole võimalik ressursse säästlikumalt kasutada. Kui ei ole aga võimalik otsida efektiivsust senisest toimimisviisist, tuleb otsida koostöövõimalusi partneritega ning püüda protsesse ühendada tarneahela optimeerimise (Supply Chain Management ? SCM) kaudu. Kulude kokkuhoid tuleb info-, materjali- ja finantsvoogude efektiivsemast liigutamisest kogu tarneahelas alates hankijast kuni lõpptarbijani, mõeldes seejuures väärtusahela lülide asemel tervikprotsessile. Mida tõhusamalt on tarneahel kujundatud, seda rohkem on võimalik vastu tulla kliendi vajadustele.
Klientidelt saadava tulu suurendamiseks ei maksa loota, et kui me teeme parema toote või mõtleme välja parema teenuse, on kliendid nõus rohkem maksma või suuremas koguses ostma. Kasumi kasvatamiseks on vaja välja selgitada, kellele me müüme ning milliseid kliente me ise tahame teenindada: millised kliendid on meile kasumlikud, kes toovad meile lisaväärtust ning kes on ettevõtte jaoks kahjumlikud kliendid. Kliendisuhete juhtimine (Customer Relationship Management ? CRM) lähtub arusaamast, et kliendid on ettevõtte väärtus, mööndusega, et väärtuse kasvatamiseks tuleb karvased eristada sulelistest, st leida kliendirühmad, millele keskenduda. Kui teame, kes meile meeldivad, peame ka otsustama, millist teenust või toodet neile pakume, et klientide ootustele ja vajadustele vastamise kaudu suurendada ettevõtte kasumit. Enamasti ei suudeta ainult kõhutunde põhjal hinnata klientide väärtust ettevõtte jaoks ning vahel võivad kõige suuremad kliendid osutuda tegelikult kõige kahjumlikumateks.
Adekvaatsete mõõdusüsteemide väljatöötamine (BSC) ning eri lahendused ettevõtte kasumlikkuse suurendamiseks (SCM ja CRM) eeldavad hästi organiseeritud andmebaase ning sobivat tarkvara. Siin ei tohi alahinnata infotehnoloogia tähtsust, kuna andmete automatiseeritud ja süstematiseeritud kogumine, nende analüüsimine ja edasine kasutamine saab võimalikuks tänu hoolikalt valitud tarkvarale. Siiski ei maksa unustada põhjuse ja tagajärje seost: tarkvara valikul tuleb alustada ettevõtte vajaduste määratlemisest, mitte vastupidi ? kujundada ettevõtte vajadused vastavalt soetatud tarkvarale. Infosüsteemist pärinevad numbrid peavad olema transformeeritavad äriteadmiseks, et andmebaaside põhjal oleks võimalik langetada juhtimisotsuseid.
Ometi ei saa IT mõju tänapäevases ettevõtete tegevuskeskkonnas vaadata üksnes andmebaasi loomise seisukohalt, kuna tänu kiiretele keskkonnamuutustele ja tehnoloogia arengule on muutunud üha olulisemaks infotehnoloogia roll, kuid kitsamalt ka infotehnoloogia arengu seostamine ettevõtte strateegia ja pikaajaliste eesmärkidega. Infotehnoloogiline areng ei saa seista ettevõtte arengust eraldi ? ühelt poolt lähtub IT arendamine firma üldisest arengukavast, teiselt poolt mõjutab ta selle koostamist. Seega on tarvis infotehnoloogiline arendustegevus viia kooskõlla kogu ettevõtte arendamisega saavutamaks planeerimisest suuremat efekti ning loomaks eeldused edukaks tegutsemiseks, s.o eesmärgini jõudmiseks ning kasumi suurendamiseks.
Võimalusi edukam olla on palju, lahendused ei ole aga ette antud, need tuleb igal ettevõttel enda jaoks avastada.
Autor: Ülle Kollo