• OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,72%7 708,67
  • DOW 30−0,61%51 549,74
  • Nasdaq −1,1%26 943,8
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,52
  • OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,72%7 708,67
  • DOW 30−0,61%51 549,74
  • Nasdaq −1,1%26 943,8
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,52
Loogiline, et ühekordne, lühiajaline pingutus nõuab vähem energia-, aja- ja finantsressursse kui pidev pingeline töö selle nimel, et eesotsas olla.
Erinevaid vastuseid on nii palju, kui palju on edukaks saada tahtjaid.
Primaarne ei ole siiski mõiste sisu samasus kõigi jaoks, vaid igal konkreetsel juhul selle lahtimõtestamine. Milles tahetakse olla edukas? Kui pikaajalisi tulemusi on vaja, et ühel hetkel konstateerida: oleme edukad? Ehk teisisõnu ? kas ühel aastal parimaks ettevõtteks kuulutamine annab alust uskuda, et ettevõte on edukas, või on vaja selleks kümme aastat tipus püsimist? Ühest vastust pole ilmselt siingi. Ühekordset sähvatust pole põhjust edukuseks pidada, pigem annab asjade selline käik märku, et võimalusi ei ole piisavalt hästi kasutada osatud.
Kulude kokkuhoid tundub sageli esmapilgul võimatuna: me töötame juba niigi efektiivselt, teeme pidevalt ületunde, kulusid ei ole võimalik vähendada. Sageli ongi nii, et ümberkorraldusteta ei ole võimalik ressursse säästlikumalt kasutada. Kui ei ole aga võimalik otsida efektiivsust senisest toimimisviisist, tuleb otsida koostöövõimalusi partneritega ning püüda protsesse ühendada tarneahela optimeerimise (Supply Chain Management ? SCM) kaudu. Kulude kokkuhoid tuleb info-, materjali- ja finantsvoogude efektiivsemast liigutamisest kogu tarneahelas alates hankijast kuni lõpptarbijani, mõeldes seejuures väärtusahela lülide asemel tervikprotsessile. Mida tõhusamalt on tarneahel kujundatud, seda rohkem on võimalik vastu tulla kliendi vajadustele.
Klientidelt saadava tulu suurendamiseks ei maksa loota, et kui me teeme parema toote või mõtleme välja parema teenuse, on kliendid nõus rohkem maksma või suuremas koguses ostma. Kasumi kasvatamiseks on vaja välja selgitada, kellele me müüme ning milliseid kliente me ise tahame teenindada: millised kliendid on meile kasumlikud, kes toovad meile lisaväärtust ning kes on ettevõtte jaoks kahjumlikud kliendid. Kliendisuhete juhtimine (Customer Relationship Management ? CRM) lähtub arusaamast, et kliendid on ettevõtte väärtus, mööndusega, et väärtuse kasvatamiseks tuleb karvased eristada sulelistest, st leida kliendirühmad, millele keskenduda. Kui teame, kes meile meeldivad, peame ka otsustama, millist teenust või toodet neile pakume, et klientide ootustele ja vajadustele vastamise kaudu suurendada ettevõtte kasumit. Enamasti ei suudeta ainult kõhutunde põhjal hinnata klientide väärtust ettevõtte jaoks ning vahel võivad kõige suuremad kliendid osutuda tegelikult kõige kahjumlikumateks.
Adekvaatsete mõõdusüsteemide väljatöötamine (BSC) ning eri lahendused ettevõtte kasumlikkuse suurendamiseks (SCM ja CRM) eeldavad hästi organiseeritud andmebaase ning sobivat tarkvara. Siin ei tohi alahinnata infotehnoloogia tähtsust, kuna andmete automatiseeritud ja süstematiseeritud kogumine, nende analüüsimine ja edasine kasutamine saab võimalikuks tänu hoolikalt valitud tarkvarale. Siiski ei maksa unustada põhjuse ja tagajärje seost: tarkvara valikul tuleb alustada ettevõtte vajaduste määratlemisest, mitte vastupidi ? kujundada ettevõtte vajadused vastavalt soetatud tarkvarale. Infosüsteemist pärinevad numbrid peavad olema transformeeritavad äriteadmiseks, et andmebaaside põhjal oleks võimalik langetada juhtimisotsuseid.
Ometi ei saa IT mõju tänapäevases ettevõtete tegevuskeskkonnas vaadata üksnes andmebaasi loomise seisukohalt, kuna tänu kiiretele keskkonnamuutustele ja tehnoloogia arengule on muutunud üha olulisemaks infotehnoloogia roll, kuid kitsamalt ka infotehnoloogia arengu seostamine ettevõtte strateegia ja pikaajaliste eesmärkidega. Infotehnoloogiline areng ei saa seista ettevõtte arengust eraldi ? ühelt poolt lähtub IT arendamine firma üldisest arengukavast, teiselt poolt mõjutab ta selle koostamist. Seega on tarvis infotehnoloogiline arendustegevus viia kooskõlla kogu ettevõtte arendamisega saavutamaks planeerimisest suuremat efekti ning loomaks eeldused edukaks tegutsemiseks, s.o eesmärgini jõudmiseks ning kasumi suurendamiseks.
Võimalusi edukam olla on palju, lahendused ei ole aga ette antud, need tuleb igal ettevõttel enda jaoks avastada.
Autor: Ülle Kollo

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele