Jüri Teemant: hinnad langevad, kulud suurenevad

Teemanti sõnul uuris EMT oma ettevõtetest klientide seas, milline on neil sidekulude ja käibe suhe. Koondtulemusena võib öelda, et keskmiselt moodustavad ettevõtte sidekulud 1,4 käibest. Oodatavalt suurem on sidekulude protsent teeninduses (1,8, kuid valdkonna iseloom eeldabki palju suhtlemist klientidega) ja avalikus sektoris (1,9, seegi on suhtlemist eeldav valdkond). Protsentuaalselt kõige väiksemad on sidekulud kaubanduses ja transpordis (0,6). Supermarket ei helista ju oma klientidele ning ka transpordifirma ei nõua autojuhilt pidevat telefoniraportit, selgitas Teemant.

EMT uuris küsitluses ka mobiilsidekulusid. Üldistatult võib öelda, et mobiilsidekulud võtavad ettevõtte sidekuludest umbes poole ? keskmiselt moodustasid kulud mobiilsidele ettevõtte käibest 0,7. Avalikus sektoris, kus sidekulude üldprotsent oli keskmisest kõrgem, on mobiilsidekulude protsent samas keskmisest madalam (0,6). Ilmselt istuvad ametnikud jätkuvalt oma laudade taga ja suhtlevad lauatelefoni vahendusel, sõnas Teemant.

Lisaks küsis EMT sidekulude osakaalu eelmiste aastate kohta. Teemanti sõnul näitas tulemus, et sidekulude protsent ettevõtte käibes aina langeb. Kõige järsem oli langus aastatel 1999?2000, mil mobiilsidefirmad tulid välja uute soodsate pakettidega ning toimus hinnasõda. Kuid kindlasti on protsentuaalse languse taga seegi, et ettevõtete käibed kasvavad kiiremini kui sidekulud, lisas Teemant. Ja käibe kasvu taga võivad olla just õigeaegne helistamine kliendile, uus kontakt, vana kontakti ülessoojendamine, rääkis EMT turundusdirektor. Info- ja kommunikatsiooniajastul on suhtlemine ning info liikumise kiirus määrava tähtsusega: mõnigi tehing võib ära jääda, kui peab kliendi, koostööpartneri või ülemuse teavitamisega ootama niikaua, kuni kuhugi lauatelefoni juurde pääsetakse. Seega võib Teemanti kinnitusel järeldada, et sidekulu kasvatab ettevõtte käivet ja seeg on tegelikult investeering teenindusse.