Enamik viirustest levib e-postiga

Sellised võrgust saadavad pahalased on suuremal osal juhtudest ikka seotud kas pornograafia või illegaalse tarkvaraga. Kui aga arvutisse on installeeritud viirusetõrje online- ehk reaalajas kaitse, siis ei pea te muretsema.

Kõige traagilisemad on hoopis nn petukirjad, millega ei ole mitte mingit viirust kaasas. Tegemist on e-kirjadega, mis ei kujuta kasutajatele ohtu, kuid sellest hoolimata osutuvad need süsteemile mõnikord kõige saatuslikumateks. Neis ahelkirjades teatatakse, et parajasti levib uus viirus, mille vastu saab ise võidelda. Selleks peab tegutsema kirjas olevate juhiste järgi. Enamasti õpetatakse, kuidas leida üks või mitu süsteemifaili ja kuidas neid kustutada. Kõige kurvemad on teated, kus kästakse formaatida kogu kõvaketas: osa kergeusklikke kasutajaid seda teebki. Siin on kõige olulisem meeles pidada, et viirusetõrjega tegelevad firmad ei saada kunagi hoiatuskirju ega õpetusi, kuidas ise viiruste vastu võidelda. Samuti ei saada nad kunagi programmide või viiruse definitsioonide värskendusi. Seega võib kõik sellised kirjad jätta tähelepanuta ja kustutada.

Viiruste vältimine ei ole raske ega võimatu. Arvuti püsib puhas ja puutumatu, kui kasutaja on ettevaatlik ja hoolas. Töövahendi tervise huvides on parem osta mõni tuntud firma viirusetõrje tarkvara. Igakülgset kaitset pakkuvate programmide hinnad algavad 1000 kroonist. Kui võrrelda seda summat kõvakettal olevate andmete väärtusega, siis tasub küll poodi minna. Kõik firmad pakuvad nende toote ostjatele regulaarseid viiruse andmebaaside värskendusi, mis tagab pidevalt tekkivate pahalaste eest korraliku kaitse. Uuendamiseks peab looma ühenduse firma FTP-serveriga, kust laaditakse andmebaasi kõige värskem definitsioonifail. Enamasti võib olla kindel, et kui mõni viirus avastatakse, siis saab selle vastu rohtu juba järgmisel päeval.

Viirusetõrje tarkvara installeerimisest üksi ei piisa. Lisaks on vaja veel kasutaja hoolikust ja ettevaatust, sest programmid töötavad ainult sisselülitatult. Paljud kasutajad lülitavad reaalaja viirusetõrje enne internetis surfamist välja, sest see muutvat veebis liikumise aeglaseks. Viirusetõrje tarkvarast on kasu ainult siis, kui viiruse definitsioonide andmebaas on värskendatud. Kui arvuti ongi igakülgselt kaitstud ja näib, et muretsemiseks pole põhjust, tasub arvutis hoitavaist andmeist ikkagi regulaarselt varukoopiaid teha. Tähtsatest andmetest on soovitatav säilitada koopiad nii firma serveris kui CD-ROMil. Kõvaketta partitsioonideks (osadeks) jagamisest pole enamasti abi, andmeid ei kaitse piisavalt ka mitme kõvaketta kasutamine.

20 aastat tagasi levima hakanud mitteteaduslikel eesmärkidel loodud arvutiviiruste arv on kasvanud jahmatavalt suureks ning võib arvata, et ei möödu päevagi, kui mõni uus pahalane välja ei tule.