Euroopa Liidu raha peab oskama lugeda

Reedene Äripäev väitis, et enamik Euroopa Liidu abirahast on kulunud ametnikele (vt.Enim euroraha panevad tasku ametnikud). Ajaleht kirjutas, et kogu 4,3 miljardit krooni Eestile eraldatud Phare raha on kulunud ?ametnike ja riigiaparaadi tarvis?. Äripäeva sõnul ei kasutata Phare rahasid teedele ega keskkonnale.

Need väited on valed. Ka ajaleht pidi seda teadma, sest rahandusministeerium teatas Äripäevale, et Euroopa Liidu toetustest Eestile on umbes 70 läinud investeeringuteks.

Investeeringuteks on kulunud enamik Euroopa Liidu Phare abiprogrammi rahast. Erinevalt Äripäevas väidetust on suur osa rahast kulunud just teedele ja keskkonnale. Keskkonnakulude seas võib nimetada Võru, Põlva, Jõgeva, Kiviõli ja Otepää heitveesüsteemile 52,6 miljoni krooni eraldamist. Kokku mitu korda suuremadki summad on Pharest kulunud heitveepuhastusele Vormsis, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Keilas, Sauel, Tapal, Raplas, Väike-Maarjas, Kuressaares, Pärnus, Valgas ning ka Tallinnas. Phare rahast ehitatud teede leidmiseks pole tarvis Tallinnast kaugele minna. Keila ja Paldiski vahel on 8 kilomeetrile maanteele kulutatud 15 miljonit krooni Phare raha. Üks suuremaid Phare transpordiinvesteeringuid läks Tallinna?Narva raudtee rekonstrueerimiseks ? ELi toetus 9600 tonni raudteeliipri paigaldamisele ja muude raudteeseadmete ostuks oli umbes 70 miljonit krooni. Tallinna lennujaama perrooni ehituseks eraldas EL 40 miljonit krooni, Kuressaare lahe puhastamisele ja jahisadamale 14 miljonit jne.

Kõigile selgelt näha Phare toetused ei lähe aga ainult keskkonnale või teedele, vaid näiteks turismiobjektidele. Meenutaksin vaid Palmse mõisat (5 miljonit), Setu talumuuseumi (2,1 miljonit krooni) ja Haanja turismikeskust (6,2 miljonit). Ma ei tea, kas lugeda investeeringuteks või riigiametite administratiivse suutlikkuse tõstmisele kulunuks üle 20 miljoni krooni Phare toetust nii Koidula kui ka Ikla piiripunkti rajamisele või üle 10 miljoni krooni Luhamaa piiripunktile. Veidi naljakalt jäi Äripäeva eurorahade artiklist kõlama nägemus, nagu toetaksid ettevõtlust vaid subsiidiumid, mistõttu Euroopa Liit peaks jagama ettevõtetele abiraha. See ei ole nii. Kui põllumajandus kõrvale jätta, siis toimib Lääne-Euroopas turumajandus ning ettevõtja subsideerimine on harv erand. See ei tähenda siiski, et ettevõtjad toetustest ilma on. Eelnimetatud tellimusi, alates sadama ja lõpetades piiripunkti ehitamisega, täitsid ju ettevõtjad. Ja tellimuste esitamine ongi juba mitu head sajandit peamine ettevõtjate ja ettevõtluse toetusvorm. ELi abiprogrammidega seotud tellimused annavad tööd ja ka kasumit.

ELi toetusprogrammide algaastatel kulus meil tõesti liiga suur raha välismaiste ekspertide peale, sest eestlased polnud õppinud küsima, mida nad vajavad, nii nagu tarvis. Aga eks sedagi tuli harjutada.

Oluline on aru saada, et eelnimetatud investeeringute kõrvalt raha eraldamine riigiasutustele ei tähendanud just raiskamist. Ma ei ütleks, et kodanikele oli tulutu Phare programmist 39 miljoni krooni eraldamine uute kriminalistikaseadmete hankimiseks või miks mitte ka 1,3 miljonit krooni Phare raha maksuametile, et korraldada tulumaksu deklareerimine elektrooniliselt. Kui osata raha lugeda, siis on selge, et eelnimetatud Phare toetused on aidanud kokku hoida hulga Eesti maksumaksja raha.

Samas väärib rõhutamist Äripäeva artikli õige teave. Nimelt eristas Äripäev selgelt uued ELi abiprogrammid, ISPA ja SAPARDi, vanast Phare programmist. Leht märgib, et uued programmid jagavad toetust projektidele, mida tavakodanik näeb ja kasutab. Uued ELi abiprogrammid ISPA ja SAPARD ei ole tõesti kavandatud meie riigiametite abistamiseks või koolitamiseks. Need peegeldavad praktilist abi, mida ELi eelarve pakub liikmesriikidele, eriti vaesematele.

Eesti Läänest õppimise aeg on mööda saamas. Euroopa Liitu kuuludes tuleb meil suhelda vanade liikmesriikidega võrdselt. Järelikult on loomulik, et abi ametnike koolituseks jääb Euroopa Liiduga ühinedes ajalukku. Pigem tasub pingutada, et seniste aastatega külge jäänud õpilase-õpetaja suhtest ladusalt üle saada.