Eesti hakkab mõjutama ELi makse

Nii väidab Rootsi tuntumaid maksueksperte Krister Andersson, kes aitab Rootsi Tööstusliidus (Svenskt Näringsliv) kujundada ning mõjutada Rootsi ja rahvusvahelist maksupoliitikat. Ta on maksude alal töötanud paar aastat Euroopa Komisjonis, samuti IMFis ja Rootsi Pangas.

Euroopa üldine probleem on ettevõtluse kõrged maksud ja majanduse vähene dünaamika. Mõni aeg tagasi püstitati ELi Lissaboni deklaratsioonis auahne eesmärk ? muuta Euroopa kümne aastaga maailma kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks. Selle saavutamine eeldab paindlikumat majandust, järelikult ka madalamaid makse.

?Ei ole kahtlust, et Eesti, kel õnnestus paljude imestuseks ELiga läbirääkimistel endale välja kaubelda nulltulumaks, aitab seda protsessi kiirendada ja hakkab mõju avaldama isegi selliste suurriikide nagu Saksamaa või Prantsusmaa maksupoliitikale,? ütleb Krister Andersson. ?Igatahes jälgin ma suure huviga sündmuste arengut.?

ELis on maksud iga riigi enda teha ja Eesti kasutas selle Rootsi eksperdi sõnul suurepäraselt ära. Brüsselil ei ole õigust maksupoliitikat ühtlustada, ta saab ainult kontrollida, et üheski riigis maksudega kedagi ei diskrimineeritaks. Näiteks enne Eestit oli ELi pääsenud madala, 10protsendilise ettevõtte tulumaksuga Iirimaa. Et see ei kehtinud aga kõikidele ettevõtetele, siis Brüssel sai nõuda, et alates tulevast aastast on kõigil ühtlane maksumäär 12,5, aga ei enamat.

?Hindan väga Eesti selget maksustrateegiat, mis on ainuõige tee riigi vaesusest väljatoomiseks. Täpselt samuti toimis ka Rootsi XX sajandi algupoolel, kui ta oli Euroopa üks vaeseimaid riike. Madalad maksud ja tänu loovale insenerimõttele sündinud moodne tööstus aitasid riigil rikkaks saada. 70. aastatel toimus maksupoliitikas põhjalik pööre, mille tagajärjel on Rootsi nüüd arenenud riikide seas suurima maksukoormusega. Eestil ei ole Rootsi maksusüsteemist midagi õppida, ja mida kaugema kaarega ta sellest mööda kõnnib, seda parem,? ohkab Andersson, kes on mures, et Rootsi Tööstusliit pole valitsust nelja aasta jooksul suutnud ettevõtluse maksude alandamises veenda.

Eksperdi väitel ei ole Rootsi õieti toimivasse turumajandusse jõudnudki, vaid seal kehtib endiselt 40. aastatel alguse saanud läbirääkimismajandus. Seda iseloomustab näiteks töötajate palgakokkulepe, mis sõlmitakse palgatöötajate ja tööandjate läbirääkimistel.

Maksud on Rootsis vägevad nii palgatöötajal kui ka tööandjal. Inimeste maksumäärad jäävad 31 ja 57 vahele. 31 tuleb maksta juba alates minimaalsest maksustatavast aastatulust, mis on 11 000 Rootsi krooni, ja alates 450 000kroonise sissetuleku pealt tõuseb tulumaks 57 protsendile. Töötaja sotsiaalmaksudeks maksab tööandja 32. Seega näiteks kui töötaja saab kätte 12 000 krooni, siis ise maksab ta maksudeks 8000 ja tööandja 7000, mis teeb kokku 15 000 krooni.

Ettevõtte tulumaks on Rootsis ELi üks madalamaid ehk 28x. Aktsiate müük ja dividendide väljavõtmine on mõlemad maksustatud 30protsendilise maksumääraga. Peale selle kehtib Rootsis erinevalt paljudest teistest arenenud riikidest kinnisvara ja varamaks, mis on vastavalt 1 ja 1,5 vara suurusest.

Maksukoormuse poolest oli Rootsi OECD värskes uuringus jätkuvalt arenenud riikide esirinnas: 53,2 SKTst.