Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiseadus tagab äris ausa võistluse

    Kogu suundumus artiklist aga näitab, et arusaamised ja tegelikult seaduses kirjutatu võivad olla suuresti erinevad. Kui artiklisse suhtuda heatahtlikult, siis on ilmselt segi aetud mõisted konkurentsiõigus (konkurentsiseadus ja selle järelevalve) ja konkurentsivõime.
    Konkurentsivõime edendamine on tõesti iga riigi kogu majanduspoliitika edendamise küsimus ja seda reguleeritakse mitmete õigusaktidega, kuid riigi toetus ettevõtjatele ei saa olla ebaausa äritegevuse lubamise vormis. Konkurentsiseaduse järelevalve ülesanne on aga kontrollida, et võistlus ettevõtjate vahel oleks aus.
    Artikli avalause ?Mõne Eesti firma liiga suur turuosa meie väiksel turul on paha, arvavad riigiametnikud ja kärbivad agaralt tiibu kodumaise sideturu valitsejal?? on huvitav. Põhimõtteline seisukoht, et turguvalitseva (monopoolse) seisundi omamine ei ole keelatud, kuid monopoolset seisundit ei tohi kuritarvitada, on meil 9 aastat vana (aastast 1993).
    Iseenesest ei oleks ju nagu midagi katki, kui vabaturumajanduse tingimustes saadakse suurt või ülisuurt kasumit. Hinnakujundus vabadel turgudel on lihtne: konkurentsitihedatel turgudel ei saa ükski turuosaline karistamatult tõsta hinda üle 5, sest vastasel juhul jääb ta oma klientidest ilma, kes liiguvad kaupade või teenuste uute pakkujate juurde. Monopoolsete ettevõtjate puhul puudub ostjal (sh tarbijal) valikuvabadus. Kus on siis tema vabadus vabaturumajanduse tingimustes? Kas tõesti saaks pidada normaalseks tõsta näiteks elektri või vee tariifi või ka telefoni kuumakset või kõnetariifi 10- või 100- või mida iganes kordseks? Konkurentsiseaduses ongi säte, et ebaõiglaste hindade või äritingimuste või ebavõrdsete lepingute sõlmimine turguvalitseva ettevõtja poolt on keelatud. Sellise põhireegli eiramist suurte ettevõtjate poolt ei saa ju seletada teadmatusega.
    Konkurentsiseaduse põhimõtted kehtivad kõigis turumajandusega riikides, nii et maailmakodanikuna tõsiselt ettevõtlusega tegelevatele isikutele on konkurentsiõigusega kursis olemine hädavajalik, et oleks võimalik järgida äritegevuse häid kombeid ja tavasid.
    Kõrge eetikaga isikutele aga pole ühegi seadusesätte tundmine isegi mitte vajalik, kuna nad oma tegevusega ei riku selliseid üldtunnustatud reegleid mitte kunagi. Teistest isikutest on osa jaoks muidugi seaduste sätted ilmtingimata vajalikud, et nad saaksid teada, mida endast kujutavad head tavad ja kombed. Ja muidugi kasutatakse seadusesätete tekste ka seaduse mõttest möödaminemise teid otsides.
    Üheks teeks seaduse mõtte hägustamisel on võrrelda sarnaseid, kuid mitte võrreldavaid asju ehk kasutada illusionistlikke nippe. Nagu kirbud võivad küll elevandi seljas elada, kuid ei ole õige lahata kirpude elamistingimustest lähtuvalt elevandile eluks vajalikke tingimusi. Näiteks kui võrrelda kaupade tootjaid teenuste müüjatega (Nokia ? Eesti Telekom), siis need ei ole kindlasti mitte konkurendid ? ka maailmamastaap siin ei aita. Nokia toodetega konkureerivad kõik teised telefone tootvad ettevõtjad, kellel on kõigil võimalus oma kaupa samades piirkondades müüa, seega ta ei ole tingimusteta turguvalitsevas seisundis. Eesti Telefon (osa Eesti Telekomist) aga teenuste pakkujana omab lauatelefonide kasutajatega lepinguid ligikaudu 100 osas, s.t et isegi need, kes kasutavad teisi võrke helistamiseks, peavad täna maksma osaliselt teenuste eest Eesti Telefonile, seega on ta siin turguvalitsevas seisundis.
    Tulles artiklis toodud teise näite juurde, siis lähtudes konkurentsiõigusest ei anna sadamate globaalne konkurents Tallinna Sadamale õigust sadama kasutajaid ebavõrdselt kohelda. Kui tulla Kreenholmi näite juurde, siis ei ole Kreenholm konkurentsiõiguse mõistes turguvalitsevas seisundis Eestis, sest samalaadset kaupa tuuakse Eestisse kogu maailmast.
    Konkurentsiseaduse järelevalves ei saa globaalse karisma ja haardega põhjendada monopoli ülisuuri kasumeid mitte üheski riigis ja võrke omavate ettevõtjate kasumeid seda enam. Ühe turu paljaksröövimine teise kasuks viib majanduse tasakaalust välja. Ettevõtjatel tasub tähele panna, et konkurentsiseadused on kõikides riikides äravahetamiseni sarnased põhiliste põhimõtete osas ja suured volitused on sellistel ametitel nagu meie sideamet, energiaturu inspektsioon ja raudteeamet.
    Kummastust tekitab endise hea kolleegi, pikaaegse maksuameti peadirektori väide, et on võimalik ühte ametit kellelegi ?sappa panna?, kuna ametid töötavad seaduste alusel ja on oma järelevalve tegevuses sõltumatud nii meil, Soomes kui ka mujal.
    Tuleb tähele panna, et käesoleva aasta septembrist on määratletud konkurentsialased õiguserikkumised kuritegudeks (karistusseadustiku §d 399?402) ja neid menetletakse kriminaalmenetluse järgi.
    Ma usun, et äritegevusega tegelevad isikud on arenenud ja jätkuvalt arenemisvõimelised ning nad kasutavad seda potentsiaali kõigi seaduste täitmiseks.
    Autor: Aini Proos
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.