• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,48%70 005,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,48%70 005,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Järgmise aasta kevadel valib rahvas Riigikogu võrreldes eelmiste valimistega oluliselt muutunud seaduse järgi.
Ainuüksi kaks suuremat muudatust - otse valimisringkondadest jaotatavate mandaatide suurem osakaal ning valimiskünnise kehtestamine lisaks parteidele ka kandidaatide jaoks - muudavad oluliselt tulevase Riigikogu koosseisu ja peaksid tõstma valija hääle kaalu valimistel, kirjutas Postimees.
Praegusesse Riigikogusse oleks võinud teoreetiliselt pääseda ka valimistel null häält kogunud kandidaat, kui ta vaid oma erakonna üleriigilises nimekirjas seisnuks piisavalt kõrgel kohal. 2003. aasta märtsis ei jää ühelgi nõrga tulemusega poliitikul sellist lootust. Uus seadus on kehtestanud kandidaatidele 5 protsenti valimiskünnise oma ringkonna lihtkvoodist.
Eesti valimissüsteemi ühe parema spetsialisti, Riigikogu kantselei haldusdirektori Alo Heinsalu sõnul tähendab künnis 5 protsenti lihtkvoodist tõenäoliselt vajadust koguda 250-300 häält.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele