5. november 2002 kell 22:00

Kapitalism Hiina moodi

Ametlikult jääb Hiina kommunistlikuks riigiks. Senini tehakse firmadele Hiinas tunduvalt vähem ettekirjutusi kui Taiwanil, Koreas, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. Isegi USAga võrreldes on Hiina kapitalistlik paradiis ? seni kuni välditakse keskvõimu. Näiteks on tollilõivud, mida määrab keskvalitsus ja haldavad kohalikud omavalitsused, madalad või olematud firmade jaoks, mis kasutavad Hiina maksuvabade tsoonide eeliseid.

See ei olnud mõeldav aastani 1992, kui kuulutati välja Pekingi ?üks maa, kaks süsteemi? ja otsus siduda rahvuslik raha renminbi Hong Kongi dollariga avas lüüsid välisinvesteeringutele. Raha voolas Shenzheni ja Shanghai aktsiaturgudele nagu ka otseinvesteeringud tehaste ja büroode ehitamiseks maksuvabadesse tsoonidesse.

Ettevõtluskultuuri märke on kõikjal. Firma General Electric kauaaegse juhi Jack Welchi nägu ehib raamatukaupluste vitriine üle kogu Hiina, kuigi tema viimane raamat on ilmselt piraatversioon. Paljud juhid on käinud Hiina eliitkoolides, mis õpetasid välja spioone külma sõja ajajärgul, ja seejärel suundunud USAsse magistrikraadi omandama. Kodus tagasi olles praktiseerivad nad täppisajastatud tootmist, 360kraadist juhtimistulemuste hindamist jm.

Daliani kohalik omavalitsus ehitas Silicon Valley sarnase tarkvaraarenduspiirkonna, kus välismaalt naasnud üliõpilased saavad firmade asutamiseks rentida madala hinnaga büroopindu. Teised linnad loovad inkubaatoreid ja teisi ahvatlusi andekate inimeste jaoks.

Hiina maine on muutumas. Hiina suurima tarkvarafirma Neusoft Group käive oli eelmisel aastal 134 miljonit dollarit. Neusoft alustas Oracle Corporationi konkurendina. Pärast edasiliikumist autode audioseadmete tootmisele hakkas Neusofti tegevdirektor Liu Jiren kuulma kohalike haiglate kaebusi röntgeni-, MRI, ultraheli- ja CTI skaneerimisaparaatide kõrge hinna üle.

Kõigepealt Hiina haiglatele müües lõi Neusoft kliendibaasi, mis lubas sellel olemasolevale ülemaailmsele meditsiinielektroonikatööstusele väljakutset esitada, just nagu Honda ja Toyota 1970ndatel esitasid väljakutse ülemaailmsele autotööstusele. Neusoft pole ainuke. Väike Swan müüb pesumasinaid 40 riigis, samas kui Legend Group on maailma suurim personaalarvutite tootja. Shenzhenis asuvas Hua Weis on 14 000 töötajat, kellest 70 on insenerid. Firma toodab ruutereid ja kaugsidelüliteid poole odavamalt enamikest ülemaailmsetest firmadest. Paljud juhtivad USA ja Euroopa telefoniseadmete tootjad kardavad Hua Weid rohkem kui Fujitsut või NECi.

Hiinlased on taibanud jaapanlaste edu saladust 1970.-80. aastatel. Firmad nagu Toshiba ja Sony sõltusid kahest regioonist ? Otakust Tokyos ja Higashi Osakast Osaka prefektuuris, kuhu olid kogunenud tuhanded mehhaaniliste ja elektrooniliste detailide tootjad. Tänapäeval on Otaku ja Higashi Osaka anakronismid. Tänapäevaste kiirteede, transpordiseadmete ja sideühendustega võib mobiiltelefonide tootja Shenzhenis saada tarnijatelt õigeaegseid saadetisi mitu korda päevas. Samasugused tootjate kobarad tärkavad igal pool Hiinas. Dalianist saab tarkvaraarenduse ja jaapanikeelsete büroode keskus. Jaapani firmad eelistavad ka Qingdaod, mis spetsialiseerub kõrgkvaliteetse töödeldud toidu tootmisele. Rohkem kui 4000 Taiwani tootjat on sisse seadnud tehased Xiamenis ja Dongguanis. Varasem Pekingi sõjaväeuuringute tsoon Zhongguancun, kus elab pool miljonit teadlast ja inseneri, on populaarne Ameerika kõrgtehnoloogiafirmade hulgas.

Kogu selle koondumise tulemuseks on kõrgtasemel toodang. Üks Jaapani jaekaubandusfirma müüb Hiinas valmistatud kõrgkvaliteetset riidekaupa Uniqlo nime all oma Jaapani kauplustes. Selle firma kulud on kolmandik konkurentide omast ja firma teenib käibelt peaaegu viis korda rohkem. Jaapanis otsitakse võimalusi Hiina firmade ja toodangu mõju vähendamiseks.

USA üritas oma turu kaitseks midagi sarnast, mida Jaapan praegu, 1980. a lõpus. Tulemuseks oli väliskonkurentide nagu Sony, Toyota, Bayer, Nestle ja DaimlerChrysler sisemaiseks muutmine. Sisuliselt muutusid need firmad USA firmadeks USA investorite, seaduste ja isegi korporatsioonikultuuriga. Nüüd on USAle, Euroopale ja Jaapanile väljakutseks Hiina firmade ja meetodite sisemaiseks muutmine, selleks et elustada endi firmade tootlikkust.

Hetkel kuum