Kes ei tahaks ka ise olla väikesel määral sisustusarhitekt? Ei midagi keerulist, sellisel juhul pakub abi lehekülg http://www.office-planner.com . Sealt leiab programmi, mis aitab teil oma kontori kujundamisele vähemalt virtuaalselt kaasa lüüa.

Tulemuseks on pilt, kuidas ruumis mööblit asetada ja millist värvi seinad-laed võiksid tulla.

Programmi kasutamiseks on vaja ennast registreerida (soovitakse kasutaja nime ja e-posti aadressi), seejärel saab põhitööga peale hakata. Programm laseb valida kolme ruumikuju vahel: L-kujuline, U-kujuline ja neljakandiline ruum; lisaks tuleb paika panna akende ja uste asetus. Edasi läheb asi keerulisemaks: seinte pikkus-kõrgus ja uste-akende mõõdud tuleb täpselt kirja panna ning seda paraku tollides. Kui ruumi mõõtmed on paigas, saab sinna hakata mööblit valima.

Lühend DIY tähendab ingliskeelset lauset Do It Yourself ehk tee ise. Sellega tähistatakse kõikvõimalikke tegevusi, millega inimesed võiksid ja peaksid ise hakkama saama, seda alates autoremondist, lõpetades kodu või ka büroo sisustamisega.

Isetegijatele mõeldud lehekülg http://www.diy.com on aga segu suurest sisustuskaubamajast ning nõuandelehest, mille selge eesmärk on pakkuda oma klientidele võimalikult head teenust. Lisaks väga põhjalikule ja inforikkale tootekataloogile leiab diy.com-ist ka asjalikke nõuandeid oma kodu arendamiseks. Nõuanded on jaotatud erinevateks teemadeks, alates aiandusest ja lõpetades näiteks torutöödega. Eriti mõnusad on nn praktilised projektid, kus õpetatakse näiteks lisama oma maja küttesüsteemile täiendavat radiaatorit.

Siin on ka oluliste terminite sõnastik ning heade sisustusideede lehekülg.

Sobivate värvuste valimine on kohati üks tänamatu protsess, mille tulemusi ei oska keegi eriti ette hinnata. Rääkimata sellest, et näiteks büroo seintele uue värvitooni leidmisel võib erinevate pakkumiste arv olla võrdne diskussioonis osalejate arvuga.

Abi pakub siin see ingliskeelne lehekülg. Värvide valimise protsess on siin tehtud äärmiselt lihtsaks. Kõigepealt selgitatakse huvilisele värviteooria lihtsamaid põhitõdesid, seejärel aga jagatakse näpunäiteid, kuidas üks või teine värv võib mõjuda ruumis.

Ülikoolitudengite kodulehekülgedel rännates võib tihti sattuda materjalidele, millel on väärtust rohkemgi kui tavalise uurimistöö jagu. Üks selline uurimistöö, mis asub Eesti Põllumajandusülikooli serveris, käsitleb sellist teemat nagu funktsionalism arhitektuuris.

Funktsionalism oli ja on üks moodsa ehituskunsti aluseid. Häid näited funktsionalismi kohta leiab ka Eestist, eelkõige aastatest 1930?1940. Selleks ajaks oli Eesti Vabariik juba piisavalt rikas, et hakata ehitama oma jõukusele vastavaid maju.

Autor: ÄP