- OMX Baltic−0,03%318,96
- OMX Riga−0,79%972,72
- OMX Tallinn−0,06%2 231,55
- OMX Vilnius0,09%1 506,27
- S&P 500−0,06%7 807,24
- DOW 300,38%51 850,55
- Nasdaq −0,44%27 245,9
- FTSE 1000,99%10 656,28
- Nikkei 225−2,31%67 438,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,73
- OMX Baltic−0,03%318,96
- OMX Riga−0,79%972,72
- OMX Tallinn−0,06%2 231,55
- OMX Vilnius0,09%1 506,27
- S&P 500−0,06%7 807,24
- DOW 300,38%51 850,55
- Nasdaq −0,44%27 245,9
- FTSE 1000,99%10 656,28
- Nikkei 225−2,31%67 438,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veelkord teaduse rahastamisest
Tiia Lepassoni ja Andres Kop-peli artikkel (vt - Eelistuste tegemine pole kerge) on faktirikas, kuid ei hooma peamist ? teadlaste reaalset palgalangust aastal 2003. Eesti Teadlaste Liit peab liikmeskonna loomepotentsiaali säilimise eest hea seisma, mida 2003. a riigieelarve ei taga. Valitsus on taganenud 6?8 palgakasvu lubadusest (vt TALO ja valitsuse läbirääkimiste protokolli nr 14 25.09.2002) ja täielik farss on ka haridusministri 25.06. 2002 allkirjastatud haridusministeeriumi ja TALO kokkulepe teadustöötajate palkade alammäära kohta.
Tõsi, võib teha ettepaneku koondada pooled oma töötajatest ja kahekordistada ülejäänute palka. Kuid juba praegu on enamikes teaduskollektiivides töötajate arv alla kriitilise piiri ja koondamisülesande andmisel peaks ministeerium ette nägema ulatusliku koondamistasu, mis suurendaks veelgi 2003. a eelarve koormust.
Proua Lepassoni ja härra Koppeli toodud arve ja nende optimistlikke lootusi saab kergesti vaidlustada. Praeguse finantseerimismahu juures on ebareaalne teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kasv 1,5-ni SKTst nelja aasta pärast, sest 2006. a on SKT kahtlemata oluliselt suurem kui aastail 2002 või 2003.
Üldteada on fakt, et 1995. a ületab teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste reaalkasv püsihindade alusel vaid pisut inflatsioonikiirust. Aga opereerigem siis arvudega, mida kasutavad haridusministeeriumi töötajad.
Eesti Teadus- ja Arendustegevuse Strateegia 2002?2006 lisas 3 on näidatud riigieelarveliste vahendite kasv 497,5 miljonilt 2002. a 614 miljonini 2003. a. On selge, et sellist kasvu riigieelarves ei ole, seejuures on eriti vajaka majandusministeeriumile eraldatavates vahendites. Seetõttu haridusministeeriumi töötajate süüdistus ETLi juhatuse aadressil, et need ei ole jälginud teaduseelarvet kui tervikut, on alusetu. Oleksime tänulikud, kui haridusministeeriumi juhtivad spetsialistid vastaksid kolmele põhiküsimusele:
Kas Eesti teadus- ja arendustegevuse kogufinantseerimise maht vastab teadus- ja arendustegevuse strateegiale (kokku 614 miljonit) või on sellest väiksem?
Kui suur peab olema teadus- ja arendustegevuse kogufinantseerimise maht 2004?2006, et oleks tagatud 1,5-ne osa SKTst 2006. a? Kust sellised vahendid leitakse, kas haridus- ja teadusministeeriumi säästude arvelt?
Hetkel kuum
Kas teadustöötajate reaalpalk 2003. a suureneb või väheneb? Elukalliduse tõusuks loetakse 2003. a ca 3,5?
Hetkel kuum
S&P500 ettevõtetelt oodatakse ajaloo üht kiiremat kasumikasvu
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele