Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veelkord teaduse rahastamisest

    Tiia Lepassoni ja Andres Kop-peli artikkel (vt - Eelistuste tegemine pole kerge) on faktirikas, kuid ei hooma peamist ? teadlaste reaalset palgalangust aastal 2003. Eesti Teadlaste Liit peab liikmeskonna loomepotentsiaali säilimise eest hea seisma, mida 2003. a riigieelarve ei taga. Valitsus on taganenud 6?8 palgakasvu lubadusest (vt TALO ja valitsuse läbirääkimiste protokolli nr 14 25.09.2002) ja täielik farss on ka haridusministri 25.06. 2002 allkirjastatud haridusministeeriumi ja TALO kokkulepe teadustöötajate palkade alammäära kohta.
    Tõsi, võib teha ettepaneku koondada pooled oma töötajatest ja kahekordistada ülejäänute palka. Kuid juba praegu on enamikes teaduskollektiivides töötajate arv alla kriitilise piiri ja koondamisülesande andmisel peaks ministeerium ette nägema ulatusliku koondamistasu, mis suurendaks veelgi 2003. a eelarve koormust.
    Proua Lepassoni ja härra Koppeli toodud arve ja nende optimistlikke lootusi saab kergesti vaidlustada. Praeguse finantseerimismahu juures on ebareaalne teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kasv 1,5-ni SKTst nelja aasta pärast, sest 2006. a on SKT kahtlemata oluliselt suurem kui aastail 2002 või 2003.
    Üldteada on fakt, et 1995. a ületab teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste reaalkasv püsihindade alusel vaid pisut inflatsioonikiirust. Aga opereerigem siis arvudega, mida kasutavad haridusministeeriumi töötajad.
    Eesti Teadus- ja Arendustegevuse Strateegia 2002?2006 lisas 3 on näidatud riigieelarveliste vahendite kasv 497,5 miljonilt 2002. a 614 miljonini 2003. a. On selge, et sellist kasvu riigieelarves ei ole, seejuures on eriti vajaka majandusministeeriumile eraldatavates vahendites. Seetõttu haridusministeeriumi töötajate süüdistus ETLi juhatuse aadressil, et need ei ole jälginud teaduseelarvet kui tervikut, on alusetu. Oleksime tänulikud, kui haridusministeeriumi juhtivad spetsialistid vastaksid kolmele põhiküsimusele:
    Kas Eesti teadus- ja arendustegevuse kogufinantseerimise maht vastab teadus- ja arendustegevuse strateegiale (kokku 614 miljonit) või on sellest väiksem?
    Kui suur peab olema teadus- ja arendustegevuse kogufinantseerimise maht 2004?2006, et oleks tagatud 1,5-ne osa SKTst 2006. a? Kust sellised vahendid leitakse, kas haridus- ja teadusministeeriumi säästude arvelt?
    Kas teadustöötajate reaalpalk 2003. a suureneb või väheneb? Elukalliduse tõusuks loetakse 2003. a ca 3,5?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.