IKT-firmasid kimbutab tööjõu puudus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtteid kimbutab kvalifitseeritud tööjõu puudus, ehkki IKT eriala lõpetanute hulk vastab turu nõudmistele.

Sektori ettevõtete juhid tunnistavad IKT-spetsialistidena enamasti vaid kõrgkoolide diplomande, jättes konkurentsist välja kutseõppeasutuste lõpetajad, selgus PW Partnersi koostatud Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoruuringust. Turu nõudmistele vastamiseks peavad kutseõppeasutused kaasajastama õppekavu ning tõstma õpetuse taset.

Eestis on ligikaudu 450 IKT-ettevõtet. Nendest 250 on väikesed ? töötajate arvuga 1?5 ja alla miljonikroonise käibega. Üle 20 mln kroonise käibega on vaid 33 firmat. Eesti IKT-sektoris annavad 8 suurimat ettevõtet ca 85 sektori käibest. IKT-sektoris töötab kokku 9000 inimest.

Eesti IKT-sektoris töötavad inimesed on konkurentsivõimelise tasemega ka maailma mastaabis. Erinevalt paljudest teistest majandussektoritest ei rõhu firmad odava tööjõu eelistele, vaid väärtustavad teadmistepõhist lähenemist. Ettevõtted ei leia tööjõuturul sellise kvalifikatsiooniga inimesi, keda nad tahaksid tööle võtta. Ka ühe-kahe aasta pärast näevad ettevõtted oma kõige suurema probleemina eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust. Probleem on suurim kiiresti arenevatel keskmise suurusega ettevõtetel, kus on oluline, et töötaja suudaks kiiresti iseseisvalt tööle hakata. Suurtel ettevõtetel on rohkem võimalusi ja ressursse töötajate täiendavale väljaõppele ettevõttes, väikesed ettevõtted vajavad uusi töötajaid suhteliselt vähem. Tööjõu voolavus ei ole IKT-sektoris probleemiks. Töökoha vahetamise põhjuseks on 2/3 juhtudel isiklikud põhjused, sh tahtmine teha karjääri.

Sektori ettevõtete ettevaatlikud prognoosid kolme aasta pärast vaja mineva tööjõu kohta on tingitud sektori praegusest madalseisust. Kui võtta aluseks, et IKT-sektoris uut tõusu ei tule (ja praegusel momendil ei julge ettevõtjad seda loota) ning arvestades sektori ettevõtetele juurde ka sektorivälised ettevõtted, siis võib prognoosida Eesti IKT eriala inimeste lisavajaduseks hinnanguliselt 600 inimest aastas, kellest vajatakse sektori ettevõtetes 400. IKT-ettevõtted ei näe ette suurt tööjõu vajaduse kasvu, pigem vähenemist. Siin ei arvestata võimalusega, et Eestis käivitub mõni suurem IKT-projekt.

2001. a lõpetas Eestis IKT eriala 1100 inimest. Nendest 400 on üheaastase õppeajaga infotehnoloogia aluste lõpetajad, keda ei saa pidada veel IT-spetsialistideks. Kuna eriala plahvatuslikku laienemist ega kokkutõmbumist ei prognoosita, siis võib hinnata aastas tööjõuturule tulevate IKT-spetsialistide arvuks 700 inimest. Eelnevad numbrid näitavad, et spetsialistide nõudlus ja pakkumine on tasakaalus.

Heade spetsialistide vähesust tekitab olukord, kus sektori ettevõtete juhid aktsepteerivad IKT-spetsialistidena tihti vaid ülikooli lõpetanud inimesi. Kutseõppeasutuste IKT erialade lõpetanutest ei teata peaaegu midagi. Põhjus on selles, et kutseõppeasutuse lõpetanu on arvutustehnika alal tihti n-ö edasijõudnud kasutaja, mitte kvalifitseeritud spetsialist. Seetõttu tahavad firmad võtta ülikoolist tööle nii arendajaid/programmeerijaid kui näiteks IKT tugiisikuid, viimased aga peaksid tulema kutseõppeasutustest. Tulemuseks on, et 700st igal aastal tööturule tulevast IKT-spetsialistist vaid pooli aktsepteerivad IKT-firmad. Koolidest peetakse ülekaalukalt parimaks IKT eriala koolitajaks Tallinna Tehnikaülikooli, seejärel Tartu Ülikooli ja Tallinna Polütehnikumi.

IKT eriala on noorte seas populaarne, seda suundub õppima õige sihtgrupp, keda omandatav valdkond huvitab. Enamik lõpetanutest asub erialasele tööle. Sageli minnakse tööle ettevõtetesse, kus oldi õppeaja jooksul praktikal. Lõpetanute hakkama saamist pärast kooli lõppu hindavad koolid heaks ning ka ettevõtted kinnitavad seda arvamust. Ettevõtete rahulolu tase kooli lõpetanute teadmiste ja oskustega on suhteliselt kõrge. Õpilaste arvates on koolide probleemiks õppekavade vananemine, õppejõudude nõrk side ettevõtlusega ning koolide ja ettevõtete vähene suhtlus. Soovitakse rohkem praktilist kogemust. Õppekavad peavad olema tehtud tulevikku vaadates ja uute õppekavade kasutuselevõtmine nõuab aega. Arvestades aga ettevõtjate tänaseid ebamääraseid soove tuleviku töötajate suhtes, on koolidel raske koostada õppekavasid nii, et tänased sisseastujad vastaksid kooli lõpetamise ajal oma oskustelt ja kvalifikatsioonilt selle aja nõudmistele.

Praegu õpetatavate IKT eriala spetsialistide hulk on optimaalne, rahuldamaks lähitulevikus firmade vajadusi. Kuid paljude kutseõppeasutuste lõpetajate hariduse kvaliteet ja sisu ei ole ettevõtete jaoks piisav. Seega tuleb tõsta hariduse kvaliteeti. Pikemas perspektiivis võib spetsialistide vajadus hakata kasvama. Ettevõtete ootuste järgi kasvab vajadus eelkõige praeguse akadeemilise kõrghariduse tasemega tarkvaraspetsialistide järele.

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoruuringu käigus küsitleti enam kui 130 IKT-sektori ettevõtet. Samuti küsitleti koolitajaid, kasutajaid, edasimüüjaid ja õpilasi.

Autor: Urmas Reikop