Ettevõtja eurofoorum: vaestega ühiskond pole edukas

?Aastatega on Eestis 40 000 hõivatut vähem, aga tööhõive pole olnud riigi prioriteet ja seetõttu alarahastatud,? rääkis Taliga. ?Valitsuse kurtmine alarahastatuse üle mõjub aga krokodillipisaratena, eelarve paneb kokku ju valitsus.?

Taliga sõnul on Eestis levinud pilootprojektid, mida õnnestumise korral oleks võimalik rakendada kogu Eestis. ?Samas tullakse järgmistel aastatel projektide rakendamise asemel välja uute pilootprojektidega,? ütles ta.

Võrreldes töötute arvu kasvuga ja töötu abirahaga on aktiivsete tööhõivemeetmete osas suurenemine Taliga andmetel kõige väiksem. Ka on erasektori koolitus peaaegu katteta. ?Ettevõtluse arendamise sihtasutuses eelarves on selleks küll 8,9 miljonit krooni, sellest oktoobri keskpaiga seisuga on aga kasutatud alla 2 miljoni,? lausus Taliga. ?Isegi suurtel ettevõtetel napib kogemusi ja oskusi taotluste vormistamisel, teiseks pannakse põhirõhk juhtide, IT spetsialistide ja müügimeeste koolitamisele.?.

Euroopa Liidust tulevat umbes miljardi krooni suurune raha suunatake Taliga sõnul siiski inimressursi arendamiseks. Raha suunatakse haridussüsteemi (42%), väikeettevõtluse arengusse (8%), aktiivsetele tööturumeetmetele (35 %), sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks (11%) ja haldussuutlikkuse arendamiseks (3%).